Eestis on praegu kinnitatud koroonaviirusesse nakatunuid 326. Neist haiglaravil on 14 ja neist kaks vajavad intensiivravi, kellest üks on kriitilises seisus. Terviseameti peadirektor Merike Jürilo ei tea, kui vanad need patsiendid täpselt on või kas neil on mõni kaasuv krooniline haigus. “Seda oskab öelda terviseameti meeskond,” ütles ta. “Aga üldiselt me püüame vältida liiga detailselt inimese tervislikust seisundist avalikkuses rääkimist.”

Ta lisas, et nakatunute vanus ja tervislik seisund on oluline info professionaalidele ja terviseametile, et hinnata, mis võib juhtuma hakata. Jürilo ei soovinud öelda, kui suur on terviseameti hinnangul nakatunute koguarv Eestis. “Mina arvan, et ei ole mõistlik spekuleerida, sest hirmu ja ärevust on niigi palju,” ütles ta ja lisas, et teadusnõukoja viroloogid ja matemaatikud tegelevad Eesti aegreale tuginedes viiruse prognooside loomisega. “Seda polnud varem võimalik teha, sest Eestis polnud piisavalt pikk aegrida oma nakatunute hulgas,” lausus Jürilo ja lisas, et esimesi tulemusi võib oodata uue nädala alguses.

Jürilo sõnul on viirus Eestis liikunud leebemas tempos, kui seda nägi ette terviseameti veebruari keskel tehtud prognoos. “Aga hetkel ei tohi valvsust hetkekski kaotada, kui vaadata, mis Itaalias ja mujal Euroopas toimub, siis me peame olema valmis kõige hullemaks,” ütles ta. Jürilo kohtus sel nädalal haiglate juhtidega, kellest enamik ütlesid, et on kõige hullemaks valmis. Jürilo sõnul on haiglad suurendanud isoleeritud palatite hulka ja teinud ümberkorraldusi intensiivravi osakondades.

Delfile on viidatud, et aprilli alguseks võib Eestis intensiivravi vajada üle 100 koroonahaige. Jürilo kinnitas, et Eestis on hingamisaparaate üle 140. “Kõik pole loomulikult kasutuses, mõned on ka varus. Oleme võimelised abi andma kriitilisele hulgale patsientidele haiglates tegevust ümber korraldades.”

Jürilo lisas, et koroonaviirusest terveks võib inimese tunnistada ka siis, kui sümptomite kadumisest on mõnda aega möödas. “Maailma terviseorganisatsiooni algse protokolli järgi tuli teha kaks kinnitavat kordusproovi, mis pidid mõlemad olema negatiivsed, aga nüüd nad on välja öelnud ka selle, et sümptomite kadumisest teatud päevade jooksul võib inimese tunnistada terveks, sest sümptomite kadumisest alates inimene ei ole enam nakkusohtlik.”

Terviseamet peab arvestust unikaalsete ja kordusproovide kohta eraldi.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!