"Kui paljud piiride sulgemise tõttu tööta jäävad, sõltub sellest, kui paljud eelistavad jääda Soome ning kui paljud naasta Eestisse. Samuti sõltub töötamine sellest, kuivõrd kiirest on võimalik leida uus töökoht," sõnas sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar.

Kas Soomes tööta jäävad inimesed kvalifitseeruvad selleks, et saada Eestis töötukassalt palgakompensatsiooni? Saar selgitas, et töötukassa meetme rakendamiseks ja hüvitise saamiseks 70% ulatuses palgast peavad töötajad töötama Eestis registreeritud tööandja juures ja neile peab kohalduma Eesti tööõigus.

Ministeeriumi piiriülese sotsiaalkindlustuse valdkonna spetsialist Agne Nettan-Sepp lisas, et töötushüvitisi tuleb üldiselt taotleda riigis, kus inimene viimati töötas. Erandid on tehtud neile, kelle tegelik elukoht on töökohariigist erinev riik, täpsemalt piiriala- ja piiriülestele töötajatele. Soomes töötaja, kes naaseb koju harvemini kui korra nädalas on piiriülene töötaja, näiteks meditsiini- või ehitusel töötajad. Nende elukohaks loetakse Eestit, kui nende perekond paikneb ennekõike siin.

"Piiriülestele töötajatele on töötuna arvele võtmisel ja töötushüvitise taotlemisel antud valikuvõimalus, kas teha seda viimases töökohariigis või elukohariigis. Seega inimene võib valida, kas ta võtab end töötuna arvele Eestis või Soomes. Kui inimene taotleb hüvitise Soomest, siis on võimalik, et vastav amet maksab toetust piiriüleselt Eestisse. Samuti tuleks sealt sel juhul küsida ka ravikindlustuse kohta," sõnas Nettan-Sepp.

Eestis taotlemisel saab täpsemat infot hüvitise suuruse arvutamise jms kohta töötukassa kodulehelt. Eestis on töötud ravikindlustatud.

Töötukassa pakub ajutisi töökohti

Kui suur sotsiaalne probleem võib aga Eestile kujuneda, arvestades just, et paljud Soomes töölkäijad on pärit maapiirkondadest ja võimalik et ka ainsad leibkonna palgasaajad? "Seda on praegu keeruline hinnata, kuna puudub teadmine, kui kaua on kehtestatud eriolukorra tõttu pärsitud töötamine," vastas Saar. "Küll aga on praeguses olukorras loodud võimalusi ajutiste tööde tegemiseks ning selleks on töötukassa loonud vastava töövahendusportaali.

Kokkuvõttes ei anna ministeerium kindlat soovitust, kas jääda töölistel Soome, mis tähendaks mitmekuist eemalolekut peredest või tulla tagasi ja töötuks jäämisega riskida. "Seda riski peab iga töötaja ise hindama," ütles Saar.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!