Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ragnar Vaiknemets ütles, et kuigi termokaamerad on alarmi andnud, siis ühelgi inimesel pole palavikku olnud. Kaamerad on häält teinud näiteks seetõttu, et mööda on kõndinud just kuuma jooki joonud inimene.

Ka teistkordsel kontrollil käsitermomeetriga pole kellelgi palavikku tuvastatud, sõnas Vaiknemets. Ta lisas, et mõned üksikud inimesed on sellest keeldunud, aga nõustamisest pole keegi ära öelnud.

Kiirabi pole ühelegi termokaamera eest läbi käinud inimesele seni kutsutud.

Vaiknemets rääkis, et termokaamerate testimise faas on olnud edukas selles mõttes, et peamised vead on esile tulnud. "Peamisteks probleemide tekitamise allikateks on reisijate liikumiskiirus, kus liialt kiirelt liikujatel ei pruugi kaamera kehatemperatuuri ōigesti näidata; pindade peegeldumine, kus peegeldumine häirib infrapunakiirte levikut ja ümberkaudsed soojusallikad nagu radiaatorid, kui nende temperatuur on kōrgem kui kehatemperatuur, siis termokaamera mōōdab seda."

"Nüüdseks on kōik need probleemid enamjaolt lahendatud vōi oluliselt nende mōju vähendatud," kinnitas Vaiknemets.

Möödunud nädalal võeti Tallinna lennujaamas ja sadamas kasutusele termokaamerad. Nende eesmärk on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks saabuvate reisijate kehatemperatuuri mõõtmine. Kaamerad aitavad tuvastada võimalikke haigestunuid ja pakkuda tervisenõustamist.

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, vajadusel kutsuda kiirabi hädaabinumbril 112. Koroonaviirust tasub kahtlustada, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid.