Möödunud aasta oktoobrikuine suur torm tõi kaasa 60 000 elektrita jäänud majapidamist ning tekitas eriti Lõuna-Eestis paksu pahandust, kuid tormi järgselt algas arutelu, et kuidas Eesti riik ja rahvas saaks sellisteks kriisideks paremini valmis olla.

Kui lähedaloleva hoone katus tormis õhku tõusis ja maandus Võru alajaamas, jäi terve linn elektrita. Õige pea lakkasid töötamast ka mobiilimastid, mille varuakud tühjaks said. Kui kadus elekter, ei saanud töötada ka bensiinijaamad. 

Peagi selgus, et mobiilsideoperaatoritele polegi kehtestatud nõudeid, mis ulatuslike katkestuste ajal sidevõimalused pikemalt säilitaks. Terves Kagu-Eesti piirkonnas pole aga ühtegi tanklat, mis iseseisva elektrivarustatusega saaks kriisi ajal edasi töötada. 
Ehmatus käpardlustest tormiga hakkama saamisel asendus peagi aruteluga, kuidas edaspidi säärastes olukordades hakkama saada. 

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid: