"Leiame, et hästi toimivat keeleasutust ei tohi lammutada, keelerakenduste arendamist keeleteadusega käsikäes ei tohi lõpetada," teatasid EKI töötajad sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

Nimelt koostas haridus- ja teadusministeerium (HTM) valitsusele ettepaneku keelepoliitika tugevdamiseks moodustada keeleinspektsiooni baasil keeleamet, mis alustaks tööd 1. septembril.

EKI direktor Tõnu Tender ütles ERR-i uudisteportaalile, et EKI-l ei ole mingil juhul keeleameti loomisele vastu, kuid praagusel kujul tähendaks see EKI likvideerimist, sest suurem osa nende tegevustest koondataks uude loodavasse ametisse.

"See kava ei ole kooskõlas varasemate uuringute tulemuste ega soovitustega - hoida keelekorraldus ja keelehoole - see tähendab eesti keele korpuste arendamine - lahus järelevalvest, keelepoliitikast ning keelepoliitika rakendamisest. Samuti ei oleks plaan vastavuses teiste Euroopa riikide keelekorralduse ning keelepoliitika ajamise praktikaga," rääkis Tender.

EKI on oluline rahvusvaheliselt tunnustatud eesti keelt ja sugulaskeeli uuriv, arendav ja hoidev teaduskeskus. Instituut on usaldusväärne koostööpartner, kelle uurimis- ja arendustegevust teatakse Eestis ja kogu maailmas.

§ 4. EKI tegevusvaldkonnad 
EKI püsirahastamisel põhinev tegevus on:
  1. kirjakeele normi (standardi) tagamine
  2. avalik tasuta keelenõuanne, keelehoole (sh oskus- ja eurokeelehoole) ja keelekorraldus, selge keele edendamine;
  3. toimimine nimeteadusliku usaldusasutusena;
  4. riigile ja rahvuskultuurile oluliste sõnaraamatute koostamine, ajakohastamine ja tasuta elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine;
  5. elektroonilise sõnastikusüsteemi haldamine ja arendamine;
  6. mitmekeelsete terminibaaside koostamine ja arendamine ning üleriigilise terminoloogiatöö koordineerimine;
  7. eesti keele korpuspõhine seire ja analüüs;
  8. keelearhiivide hoidmine, arendamine ja nende avaliku kasutuse võimaldamine;
  9. kõnetehnoloogiliste süsteemide haldamine ja arendamine;
  10. eesti keele ja eestikeelse õppe toetamine kõikidel haridusastmetel ja -tasemetel;
  11. keeleteenuste arendamine erivajadustega inimestele, sh kõnetehnoloogilised rakendused, viipekeele sõnaraamatud;
  12. uute avalike keeleteenuste arendamine ja ülalpidamine;
  13. käesoleva lõike punktides 1–12 loetletud tegevusteks vajalikud rakendusuuringud;
  14. Eesti ja Euroopa Liidu keelepoliitika kujundamises osalemine.
EKI toetuspõhine tegevus on:
  1. eesti keele ning selle arengutendentside seire ja uurimine;
  2. keelekorralduse kujundamiseks vajalikud alusuuringud;
  3. keeleteooria ja üldkeeleteaduse alane uurimistöö;
  4. eesti keele päritolu ja ajaloo uurimine;
  5. eesti keele murrete ja soome-ugri sugulaskeelte uurimine;
  6. keele- ja kõnetehnoloogia alane uurimistöö;
  7. keeleekspertiis;
  8. täiskasvanute täiendusõpe EKI põhitegevuse valdkondades;
  9. e- ja trükiväljaannete (välja arvatud püsirahastatavad akadeemilised allika- ja aluspublikatsioonid) koostamine ja kirjastamine.
Allikas: Eesti Keele Instituudi põhimäärus, Riigi Teataja