Delfi luges taaskord kokku, kui palju on üht või teist poliitikut või erakonda nimetatud kolme Eesti suurema portaali (Delfi, Postimees ja ERR) uudiste pealkirjades, juhtlõikudes või märksõnades viimase kuu jooksul. Vaata varasemaid ülevaateid oktoobrist või septembrist.

Novembris pakkus kõige enam kõneainet ametist tagandatud maaeluminister, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Mart Järvik. Kuu vältel ilmus järjepanu kõigis kolmes portaalis lugusid sellest, kuidas ta ületas oma võimupiire ja püüdis mõjutada PRIA ja VTA tegevust. Kokku ilmus Järvikust enam kui sada lugu rohkem kui peaminister Jüri Ratasest. Varasematel kuudel on olnud just peaminister kõige sagedasem kõneaine pakkuja. Mitte ainult peaminister ei jäänud Järviku varju, vaid ka aktuaalsed sisulised teemad. Kui Järvikust oli kuu jooksul 431 lugu, siis näiteks riigieelarvest oli vaid 51, apteegireformist 54 ja pensionireformist 105 lugu.

Varasematest kuudest märksa enam oli novembris pildil ka opositsiooniliider, reformierakondlane Kaja Kallas. Kui oktoobris oli temast kolme portaali peale kokku 33 lugu, siis novembris 122. Lähemal vaatlusel selgub siiski, et suurem osa lugudest (63) lugudest käib solvangu kohta, millega Kaja Kallas ütles, et peaminister Jürti Ratas müüks Eesti esimesel võimalusel maha või jõhkra tapmisähvarduse kohta, mille Kaja Kallas kuu keskel sai. "Ja kui see [Jüri Ratast solvanud väljaütlemise] asi läks tal hapuks, siis püüdis selle uudise ära lämmatada looga sellest, kuidas ta on saanud jõhka tapmisähvarduse," pidas rahandusminister, EKRE liige Martin Helme Kaja Kallase samme poliittehnoloogiagaks. Poliittehnoloogia või mitte, igatahes ohtrat meediatähelepanu teravad välja ütlemised annavad.

Arvestatud on Delfi, Postimehe ja ERRi augusti uudisvoos kajastuvate artiklite pealkirju, juhtlõike ja märksõnu. Artiklite kogusisu ei olnud, kuid sellest pole lugu. Ehkki kõrvaltegelasi võib leida kasvõi joonealustest märkustest, on reeglina just neis kolmes kohas kirjas see, kellest ja millest uudis üldse räägib. Pealegi on pealkiri see, mis on artiklit avamata nähtav, juhtlõik see, mis läheb sotsiaalmeediasse ringlema ning märksõnad need, mis on otsingumootorite lemmikud.

Artiklitest sai arvestatud kõiki, mis kajastusid uudisvoos perioodil 1. novembrist kuni 30. novembrini. Loendatud sai artikleid, mitte nimesid - kui näiteks pealkirjas ja juhtlõigus oli "Jüri Ratas", siis see läks arvesse ühe eest. Leitav pidi olema eesnimi koos perenimega. Arvestatud sai ka nimede käänamisega ehk näiteks "Jüri Luige sõnul" läks arvesse. Erakondade nimede puhul sai arvestatud nii käändeid kui ka lühivorme nagu "EKRE", "SDE", "KE". Samuti läksid arvesse "keskerakondlane" või "sotsiaaldemokraat". Eraldi sai arvestusest välja praagitud nii teiste riikide keskerakonnad, rohelised salatid, Eesti hümn kui ka uudised, kus oli juttu päikesekreemist või sekretäridest.