Artiklid räägivad tragöödiast Sillamäel. MTÜ Lastekaitse Liit kaebas Pressinõukogule, et artiklites on kirjeldatud äärmiselt detailselt kümneaastase lapse surma. Kaebaja ei ole rahul, et artiklid on lapse piltidega ja enesetapu kirjeldustega. Kaebaja leiab, et enesetapu teinud poisi vanemad olid meediaga suhtlemisel kogenematud ja seetõttu oleks olnud ajakirjanikul kohustus teha valik, mida avaldada.

Eesti Päevaleht ja Delfi vastasid Pressinõukogule, et väljaanded kaalusid äärmiselt hoolikalt enesetapu teinud lapse loo avaldamist, kuid kuna tegemist oli viimase poole aasta jooksul mitmenda juhtumiga, mil Sillamäe koolis toimunud koolivägivald avalikkuse ette jõudis, peeti vajalikuks lugu kajastada. Toimetus lisas, et loos ei avalikustatud väidetava kiusaja isikut ja seega ei põhjustatud kellelegi täiendavaid kannatusi. Väljaanded märkisid, et enesetapu teinud lapse isikuandmete avaldamisega olid tema vanemad nõus, ka detailid avaldati vanemate soovil. Toimetuse väitel pöördusid lapsevanemad ise meedia poole. Eesti Päevaleht ja Delfi on seisukohal, et kajastasid tundlikku teemat diskreetselt ja isikute õigusi võimalikult vähe rikkudes.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.6., mis näeb ette, et andmeid konkreetsete inimeste tervisliku seisundi kohta ei avaldata, kui seda ei nõua avalikkuse huvi. Pressinõukogu hinnangul sisaldasid artiklid põhjendamatult detailset kirjeldust lapse enesetapu kohta.

Pressinõukogu soovitab ajakirjanikel järgida Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) meediale suunatud juhendit "Enesetappude ennetamine: suitsiidide kajastamine meedias", mis rõhutab et vältimaks meediakajastuse negatiivset mõju haavatavatele inimestele ja suitsiidiriski tõusu, peaks meedia jälgima teatud põhimõtteid. Näiteks peaks vältima fotosid lahkunust, tema poolt kasutatud suitsiidimeetodist või suitsiidi toimepanemise kohast. Samuti peaks vältima kasutatud suitsiidimeetodi ning suitsiidivahendi hankimise loo detailset kirjeldamist. Need põhimõtted on sõnastatud eesmärgiga kaitsta lapsi ning hoida ära olukorrad, kus samade probleemidega noored leiavad inspiratsiooni millegi sarnase tegemiseks.


Kui tunned, et vajad kiiret abi, võta ühendust või pöördu:

  • Eluliin:
    • eesti keeles: 655 8088 (igapäevaselt kl 19-07)
    • vene keeles: 655 5688 (igapäevaselt kl 19-07)
  • Psühholoogilise kriisiabi telefon: 631 4300 (tööpäeviti kl 9-20)
  • Usaldustelefon:
    • eesti keeles: 126 (igapäevaselt kl 19-23)
    • vene keeles: 127 (igapäevaselt kl 19-23)
  • Ohvriabi: 116 006 (24h)
  • Kiirabi: 112 (24h)
  • Lasteabi: 116 111 (24h), www.lasteabi.ee
  • Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10-18)
  • E-nõustamine: www.peaasi.ee

  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 617 2550 (24h)
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
  • Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
  • Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
  • Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)