Küsitluse kohaselt hääletaks 74% Eesti kodanikest praegu rahvahääletusel EL-i liikmeks jäämise küsimuses poolt, 16% vastu ning 10% küsitletutest ei osanud oma seisukohta kujundada. Siinkohal väärib mainimist ka tõik, et 2003. aastal toimunud referendumil toetas EL-iga ühinemist 66,83% valijatest.

„Kuna Euroopa Liit on viimastel aastatel üle elanud mitu kriisi, on Eesti kodanike toetus meie riigi kuulumisele liitu üllatavalt tugev,” ütles sotsiaaldemokraat Kaljurand. „Heameel on tõdeda, et seda toetust ei ole suutnud vähendada ka pidevad Kremli propagandakanalite ning EKRE rünnanud Euroopa Liitu vastu.”

Keskmisest kõrgem on toetus Eesti liikmelisusele nooremate inimeste, tallinlaste ning kõrgharidusega inimeste hulgas. Keskmisest madalam on toetus liikmelisusele muust rahvusest kodanike, alla keskharidusega vastajate ning madalama sissetulekuga kodanike seas.

Üle keskmise toetavad Eesti liikmelisust Euroopa Liidus sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna ning Isamaa valijad. Kõige väiksem on toetus EKRE valijate seas, kuid ka nende hulgas on toetajaid enamus ehk 54%.

„Küsitlus näitab, et Eesti kodanikud peavad Euroopa Liitu meie riigi jaoks vajalikuks ning nende ootusi ei tohi alt vedada. Eesti esindajate ülesanne Euroopa Liidus on teha tööd selleks, et euroliit tugevneks ning suudaks paremini oma kodanike huve kaitsta,” sõnas Kaljurand.

EL-i kuulumine on vastajate arvates Eesti elule avaldanud ennekõike positiivset mõju: enim on see positiivselt mõjunud õppimisvõimalustele, majalduslikule arengule ja Eesti julgeolekule. Negatiivse poole pealt tõid vastajad välja põllumajanduse, aga ka eesti keele ja kultuuri seisundi, eestlaste ja mitte-eestalste omavahelised suhted ning rahvusliku ühtsustunde.

Kaljurand sõnas tulemusi kommenteerides, et teemad, mille osas ollakse suhtelised kriitilised, ei olegi tegelikult EL-i pädevuses olevad teemad, vaid sõltuvad hoopis Eesti sisepoliitikast. "EL ei hakka eesti keelt ja kultuuri paremini kaitsma ning suhteid eestlaste ja mitte-eestlaste vahel parandama. Neid asju peame me ikkagi ise tegema."

Küsitlus toimus 3. kuni 13. oktoobrini omnibussküsitluse raames, see tähendab, et 50 protsenti küsitlusest viidi läbi näost-näkku intervjuuna vastajate kodudes, 50 protsenti aga interneti teel.

Kokku küsitleti 1039 inimest, neist 521 näost-näkku intervjuudena ja 518 veebis. Valimisealisi kodanikke oli küsitletute seas 883.

Euroopa Liidu toetusuuring
Kaljurand: need teemad, kus ollakse suhtelised kriitilised, tegelikult need ei ole EL-i teemad. Need teemad, mis on EL-ülesed teemad, meie inimesed tunnevad, et oleme võitnud. Need teemad, mille puhul inimesed tunnevad, et me ei ole võitnud, sõltuvad meie sisepoliitikast. EL ei hakka eesti keelt ja kultuuri paremini kaitsma ning suhteid eestlaste ja mitte-eestlaste vahel parandama. Neid asju peame me ikkagi ise tegema. 
Kivirähk: ka need, kes on EL-i vastu, annavad keskmisest positiivsemaid hinnaguid õppimisõvimalustele, majanduslikule arengule ja julgeolekule. 
EL-iga liitumine on vastajate arvates kaasa toonud peamiselt positiivseid arenguid. Ennekõike nähakse positiivsete arengutena paremaid õppevõimalusi ja majanduslikku arengut. Negatiivselt poolelt toodi välja põllumajandus, rahvuslik ühtsustunne ning eesti keele ja kultuuri seisund. 
Kaljurand: Visegardi riikide toetus on 16% ja minu meelest on see väga väike, arvestades seda, kui palju on valituserakonna EKRE poolt räägitud sellest, kuidas me peaks Ungarist ja Poolast eeskuju võtma ning proovitud meid nende riikidega siduda. 
Vastajate arvates peaks suurem koostöö olema Põhjamaadega ja Balti riikidega. EKRE toetajate meelest peaks koostöö suurenema Visegardi riikidega, teiste erakondade toatajate seas on eelistatum koostöö edendamine kõigi EL-i liikmesriikidega. 
Kaljurand: mina väidan, et täna on EL tugevam ja paremini koos tegutsev, kui veel kolm või neli aastat tagasi. Isegi, kui EL jätkab sellisena nagu täna, siis minu jaoks on see väga positiivne. Ühtlasi ütles Kaljurand, et tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus Eesti inimesed on euroopameelsemad kui seda on valitsus. 
Milliseks võiks kujuneda Euroopa Liidu tulevik? Enamik vastajaid arvas, et see jääb samaks. 
Kaljurand ütles, et tema jaoks ongi see peamine murekoht, kuidas selgitada inimestele, mida Euroopa Parlamendis tehakse ning inimeste huvi selle vastu suurendada. Ta lisas, et inimesed ootavad, et europarlamendi saadik oleks rohkem nähtav sotsiaalmeedias, annaks intervjuusid. 
Kui palju Eesti inimesed üldse tunnevad huvi selle vastu, mis Euroopa Liidus toimub? Tegelikult ei ole see kuigi erinev sellest, kui paljusid huvitab, mis kodumaal poliitikas toimub. Poliitikast huvituvad vähem väiksema sissetulekuga ja haridusega inimesed, samuti on huvi väike noorte seas. 
Suurem vastuseis EL-i kuulumisele on väiksema sissetulekuga ja haridusega inimeste seas, samuti mitte-eestlaste seas. EKRE toetajatest on EL-i kuulumise vastu 35%. 
74% Eesti inimestest toetab EL-i liikmeks olemist. 
Küsitluses osales veidi enam naisi kui mehi. Küsitluses osalenud inimeste parteiline eelistus oli suuremalt jaolt sarnane sellele, kuidas mais toimunud valimistel hääled jaotusid. 
Kaljurand lisas, et samas reaalsus on, et Eesti inimesed ei tunne Euroopas toimuva vastu kuigi palju huvi. Paradoksaalselt, Juhan Kivirähki sõnul on Eesti inimesed EL-i osas pea kõige positiivsemalt meelestatud. 
Marina Kaljuranna sõnul näitas Euroopa Parlamendi valimised, mida Eesti inimesed EL-ist ootavad: sinna valiti nelja väga euroopameelse erakonna esindajad. Ta lisas, et siiski jäi talle õhku palju küsimusi, nt kas nende ootused on täitunud, mida praegu tahetakse Euroopast.