Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Vahur Koorits, Alo Raun ja Raimo Poom võtsid „Erisaate“ mikrofonide taga ette kõigepealt värsked parteide reitingud. Kas selle nädala värsked toetusnäitajad, mis ilmusid nii Eesti Päevalehes kui ERR-is näitavad, et saabunud ongi see kaua oodatud rahunemine?

Eesti Päevalehe peaministriuuringus kosus Jüri Ratase toetus, ERR-i parteide reitingud näitasid, et Keskerakond on püsival tasemel ja EKRE-gi on punkte juurde võtnud.


Iseenda vaenlane

„Nad on hakanud natuke rahulikumalt valitsema,“ märkis Eesti Päevalehe ja Delfi arvamustoimetuse juhataja Alo Raun. „Aga seletaksin viimaste küsitluste tulemusi sellega, kuidas läks peaministri umbusaldushääletus, mis oli plaanitud punktivõiduna opositsioonile, kuid kukkus välja vastupidisena. Pigem oli see koalitsiooni võit. Eks see peegeldab küsitlustes, sest tõusis natuke Jüri Ratase toetus peaministrina,“ rääs Raun.

Ajakirjanik Vahur Koorits aga seletas valitsuserakondade ja valitsusjuhi toetuse head püsimist Reformierakonna omaväravatega. „Ütleksin, et Reformierakond on iseenda kõige suurem vaenlane. Kui vaatame, kuidas Keskerakonna toetus on taastunud, siis näitab see Reformierakonna algatuse ebaõnnestumist, kus riigikogus arutati hariduse üleminekut eesti keelele. See tuletas venekeelsetele inimestele meelde, et Reformierakond pole nende sõber ja nad hakkasid naasma keskerakonna juurde,“ leidis ta.

Mõtlemine kaob

Koorits küsis, miks oli seda Reformierakonnale vaja? „Paljud venekeelsed valijad olid vahepeal juba kõhklevad ja ootasid, et Reformierakond teeks neile pakkumise. Kuid siis tuli Reformierakond ja ütles, et võtame teilt venekeelse kooli ära. Reformierakonna käitumise rumalust ei ole võimalik piisavalt karmide sõnadega kirjeldada. See näitab, et poliitiline mõtlemine selles erakonnas on kadumas,“ lausus ajakirjanik.

Ajakirjanikud vaagisid reitinguist rääkides veel EKRE toetuse tõusu keskerakonna kandadele ja Isamaa toetuse jätkuvat mõõna, kuigi ühiskonnas arutatakse palju nende valimislubaduse ehk II pensionisamba vabatahtlikuks muutmist.

Ratas tahab maksutõusu

Saate teises pooles käsitletakse eelarvega seotud teemasid, mille valitsus on lubanud tuleval nädalal lõpuks valmis saada. Aruteludest on näha, et koalitsioon otsib erinevate riigipalgaliste inimeste palgatõusudeks siiski igalt poolt raha ja kevadist juttu palkade külmutamisest ei taheta enam väga korrata. Eks on nähtud sel nädalal toimunud päästjate, akadeemiliste töötajate aktsioone ning õpetajate streigihoiatus hingab kuklasse.

Sel taustal on peaminister Ratas teinud käigu ja üritanud avada mingit maksudebatti. Mis on selle mõte?

„Debati mõte on ilmselgelt üldist maksutaset või mingit maksu tõsta,“ leidis Vahur Koorits. „Samas on ka selge, et maksude tõstmine on Eestis ebapopulaarne, Eestis pole tekkinud tava, et ühiskond taluks kõrget maksutaset. Maksutõusud on niivõrd ebapopulaarsed, ega teagi, kuidas sellega edasi minna,“ oli ta äärmiselt kahtlev Ratase algatuse osas.

Kesk pürib pildile

Alo Raun pakkus, et selle algatusega soovib pildilt kõrvale jäänud Keskerakond taas sinna tagasi saada. „Teine pool on Keskerakonna juures selles, et nad on praeguse poliitika põhikonfliktide juurest kõrvale jäänud. Kätš on pigem EKRE ja reformi vahel. Kesk näeb, et see võiks olla nende jaoks teema: õhem riik versus õiglane riik,“ sõnas ta.

Kuid kuhu saab see algatus üldse jõuda, kui praegune koalitsioon raiub, et nende valitsuse ajal ühtki maksutõusu ega uut maksu ei tehta?

„See paistab natuke abitu,“ märkis Koorits. „Üldine olukord selles valitsuses on see, et Ratas saab oma musta autoga ringi sõita ja naeratada, kuid Keskerakond on jäänud kõrvaliseks, pealtvaatajaks. Pensioni erakorralise tõusu jaoks raha väga pole. Nad on fakti ees, et neil on üks teema ja raha selleks pole. Seega, mis siis teha?“