Ajaloolane Prozes ütleb, et siiani on Venemaa president maailmakonverentsil osalenud vaid korra - 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis. Toona oli idanaabrite eesotsas Dmitri Medvedev. Esmakordselt maailma ajaloos astusid ühekorraga soome-ugri kongressi ette Eesti, Soome, Ungari ja Venemaa president.

Üritust põlistas meie jaoks ka väike skandaal, nimelt ei pidanud president Toomas Hendrik Ilves ainsana neljast riigipeast kõnet oma emakeeles, ta rääkis inglise keeles. Probleem oli infosulus, presidendi kantseleist öeldi, et neile oli korraldajate poolt öeldud, nagu oleks töökeelteks vaid vene ja inglise keel.

AP

Kokkuvõttes oli aga üritus soomeugrilaste jaoks märgiline. Vahepeal on möödunud 11 aastat ja Venemaa riigipea üritustel osalenud pole. Prozes viitab, et Kremli hoiakud ongi jahedad. Nad ei näe suurt probleemi selles, et soomeugrilaste arv väheneb drastilises tempos ning keeled hääbuvad. Prozese sõnul ärritab võimulolijaid seegi, et Eesti ja veel mitmed riigid avalikult räägivad sellest, et väikerahvaid ei hoita. "Teatud projekte Venemaal toetatakse, siis räägitakse, kui suurelt seda tehakse - aga tegelikult pole meetmed piisavad," viitab Prozes, et probleemiga tegeletakse pealiskaudselt.

Prozese meelest oleks märgiline, kui Putin tuleval aastal Tartusse kohale tuleks. "Parandaks Venemaa soome-ugri rahvaste enesehinnangut. Rahvuslik alaväärsuskompleks istub neil sügavalt sees. Nad tahaks rohkem tunnustust. Kui Putin foorumist osa võtaks, mõjuks nende eneseteadvusele hästi," arutleb ta. "Muidu on neil ikka sisemine hirm - äkki teeme midagi valesti," viitab Prozes ja selgitab, et Venemaal kiputakse kergesti hindama, et teistmoodi taustaga inimesed on Vene riigi vastu.

"President tegi Putinit kutsudes positiivse otsuse. Kindlasti äratab palju tähelepanu. Nüüd on pall teisel pool, eks ole näha, kuidas arengud," lisab ta. Putin ei andnud eile jaatavat ega eitavat vastust.

Konverents ise toimub tuleva aasta juunis ning kestab kokku kolm päeva. Osalisi tuleb ilmselt 500-600 ringis.