Keskerakonna esimees Jüri Ratas keskendus oma kõnes spordimehena valimiseelsete päevade lõpuspurdile ning rahva lähedal rahvale meelde tuletamise, et erakond on juhtinud viimased kaks aastat valitsust.

Keskerakonna kõne sõnapilv
Sõnapilv

Enim oli kõnes muidugi sidesõnu (ning 27 korda, või 11 korda, aga 8 korda jne). Suuremaid tähendusi kandis kõnes ehk Eesti (16 korda) või Eestimaa (6 korda) rõhutamine. Väga palju korrati kõnes erinevaid tegusõnasid, mida teised erakonnad nii suures mahus ei teinud (oleme 8 korda, seisab, tuleb 6 korda).

Reformierakonna kõne sõnapilv
Sõnapilv

Reformierakonna esimees Kaja Kallas rõhutas kõnes maksudele ja majanduse olulisusele tulevaste valimiste kontekstis. Ta oli konkreetne ning teatas, et seekordsetel valimistel seisavad inimestel ees konkreetsed valikud. Sõnade arvult oli Reformierakonna esimehe kõne tunduvalt patriootlikum - ainuüksi sõna "Eesti" oli kõnes 45 korda. Sõna "meie" oli kõnes 33 korda, püüdes rõhuda konsensuslikkusele. Kuigi Reformierakond mainis enda nime kõnes 12 korda, siis suurema aupaiste osaliseks said hoopis keskerakondlased - sõnaühendeid "Keskerakonna" ja "Keskerakond" mainiti kõnes kokku 19 korda. Tugev rõhk oli ka Euroopal (6 korda), majandusel (6 korda), edu (7 korda), inimesed (10 korda).

Eesti 200 kõne sõnapilv
Sõnapilv

Eesti 200 valimiskongressil kõlanud kõne rõhutas maksusüsteemi ümberkujundamisele. Sõnadelt meenutas kõne pisut Keskerakonna oma, sest enim esines kõnes erinevaid sidesõnu ja tegusõnu. Siiski patriootliku "Eesti" oli kõnes 51 korral, kuid suur number sai hoogu juurde sellest, et see seisab juba erakonna nimeski sees. Tähenduslikumad sõnad nagu "inimesed" (8 korda), "maailm" (5 korda), täna (8 korda) esines kõnes samuti.