Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdes, et kuigi Savisaar saaks teatud tingimuste täitmise korral kohtuistungil osaleda, on tema terviseseisundit silmas pidades suur risk, et kriminaalmenetluse jätkamisel võib selles osalemine põhjustada süüdistatava tõsise terviserikke või surma.

Kohus ei saa eksperdiarvamuses nimetatud tingimuste täitmist kontrollida ja tõendite põhjal pole võimalik sedastada, et ravi ning arsti juhiste järgimata jätmine on olnud süüdistatava tahtlik tegevus, mille eesmärk on kohtumenetlusest kõrvale hoida.

Kuna süüdistatav on raskelt haigestunud, ta ei parane ja kohtumenetluse senine käik võimaldab järeldada, et kriminaalasja arutamine takerdub jätkuvalt süüdistatava terviseseisundist tingitud probleemide taha, ning veel mõnda aega vältava kohtumenetluse tingimustes on tema raviks ja arsti soovituste järgimiseks vajaliku rutiini jälgimine veelgi raskem, pidas riigikohus õigeks maakohtu otsust menetlus Savisaare suhtes lõpetada.

Savisaar on kohtu all süüdistusega, et ta on võtnud neljalt ettevõtjalt altkäemaksu nii endale kui Keskerakonnale. Kohtuistungid algasid eelmisel suvel ja kohe algusest varjutas neid Savisaare tervise küsimus.

Juba kohtuprotsessi alguses viidi Savisaar kohtust kiirabiga haiglasse. Savisaare kaitsja Oliver Nääs on kohtupidamise algusest saadik väitnud, et Savisaare tervis on kohtupidamiseks liiga halb.

Kohtupidamine sai hoolimata Savisaare kehvast tervisest pihta hakata ja eelmisel sügisel toimusid järjest istungid, kus Savisaar suutis tihti pikad päevad kohal olla. Selle aasta alguses hakkasid aga istungid Savisaare tervise tõttu järjest ära jääma, mistõttu Savisaarele telliti veel üks terviseekspertiis. Selle toel tegi 5. juunil kohtunik Anne Rebane otsuse, et Savisaare tervis on kohtupidamiseks liiga halb.

Loe lähemalt: Kohus otsustas seoses Savisaare parandamatult haigestumisega menetluse tema vastu lõpetada

Viimasesse terviseekspertiisi komisjoni kuulunud seitsmest liikmest kuus leidsid, et Savisaar saab kohtu all olla. Nääs juhtis tähelepanu aga seitsmenda liikme, endokrinoloog Vallo Volke arvamusele, et kohtuprotsessil osalemine on Savisaarele eluohtlik.

Savisaarel on lisaks suhkruhaigusele tekkinud ka neerufunktsiooni häired. Savisaare tervis on aasta jooksul halvenenud ja Volke hinnangul võib ta kohtuprotsessi tekitatud stressi tõttu surra. Nääs ütles, et see on piisav põhjus, et Savisaare kriminaalmenetlus lõpetada. Kohus nõustus Nääsiga.

Prokurör Steven-Hristo Evestus polnud Savisaare menetluse lõpetamisega nõus ja kaebas otsuse edasi. Evestus oli kogu aeg kahtlustanud, et Savisaar võib kohtupidamise takistamiseks manipuleerida oma tervisega, näiteks mitte järgides raviarsti soovitusi, mille tõttu ta tervis halvenes niivõrd, et ta ei saanud käia kohtus, vaid pidi minema jälle haiglasse. Kahtlusi äratas, et Savisaart raviti kogu aeg tema sõbra Peep Põdderi juhitud Jõgeva haiglas.

Ringkonnakohus otsustas augustis, et Savisaare tervis on kohtupidamiseks piisavalt hea.

Ringkonnakohus analüüsis oma määruses ka, kuidas lahendada olukorda, kus kohtumenetluse kulgemine võib sattuda ravi eirava süüdistatava meelevalda, kuivõrd süüdistatava valikutest ja tegevustest sõltub see, kas ta tervislik seisund on piisav, et kohtumenetlusest osa võtta.

„Menetlusseadustik niisugust olukorda ei reguleeri ega menetlejale juhiseid ei anna,“ tõdes ringkonnakohus ja märkis, et kohtumenetluses peavad olema võrdselt tagatud isiku võimalus end kriminaalmenetluses kaitsta ja viibida kohtuasja arutamise juures ning teiselt poolt menetlusökonoomia ja avalik huvi ehk see, et kuriteole järgneks hukkamõist.

Isiku õiguste tagamine riigi poolt peab olema efektiivne, s.t et riik peab kehtestama reaalselt toimiva mehhanismi, et isik saaks enda õigusi realiseerida. Samas ei saa sellises riigi kohustuses näha absoluutset nõuet, et riik peaks isiku huvide tagamise nimel ohverdama kõik muud huvid ka olukorras, kus isik enda huvide paremast tagamisest huvitatud ei ole. Seega tuleb leida mõistlik tasakaal, mille tarbeks ongi kriminaalmenetluses ette nähtud süüdistatava kohtulikust arutamisest osavõttu reguleeriv norm. „Seda arvestades vajab ringkonnakohtu hinnangul edasiselt selgitamist, kas määratud ravi ja arsti juhiste mittejärgimine on isikule etteheidetav ja käsitletav tema tahtliku tegevusena.

Jaatava vastuse korral kujutab olukord, kus süüdistatav eirab tahtlikult ravi ja muudab end sel viisil n-ö kohtukõlbmatuks ning menetleja on teinud mõistlikke pingutusi tema osavõtu tagamiseks, kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise viisi. Niisuguses olukorras tuleb kaaluda, kas esineb alus kriminaalasja arutamiseks vastava süüdistatava osavõtuta või tema suhtes kriminaalasja eraldamiseks“ leidis kohus.