Kauaaegset Tallinna linnapead Edgar Savisaart süüdistatakse korduvas altkäemaksuga nõustumises ja selle vastuvõtmises, rahapesus, korduvas omastamises ja erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises. Peale tema on samas kriminaalasjas süüdistuse saanud ärimehed Alexander Kofkin, Vello Kunman, Hillar Teder ja Aivar Tuulberg, Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo ning ekspoliitikud Villu Reiljan ja Priit Kutser. Samuti on süüdistus esitatud Keskerakonnale.

Eilsel istungil uuriti Savisaare kriminaaltulu. Tunnistusi käisid andmas Savisaart Hundisilma talus aidanud naabrid, samuti Tõnis Sõõrumaa, kes üüris Savisaarele 2013-2014. aastal oma korterit Rotermanni kvartalis. Sõõrumaa rääkis, et üüri maksis Savisaar alati sularahas.

Savisaare juurest leiti läbiotsimisel 186 000 eurot sularaha.

Tallinna ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakonna juhataja Aave Jürgen rääkis viinerikioskite konkursi korraldamisest kümnekonna aasta eest. Tema sõnul toimus konkurss linnas kehtestatud korda järgides ja polnud mingit survet eelistada Savisaare sõber Alexander Kofkini firmat. Vaid ajakirjandus tundis kioskite vastu huvi. Ajakirjanduse tähelepanu oli Jürgeni sõnul tendentslik, ajakirjandus polnud erapooletu.

Viinerikioskite konkursi kohta tuli tunnistusi andma ka Merike Alep, linna õigusteenistuse õigusloome ja eelnõude osakonna juhataja asetäitja. Ta rääkis, et kui tuli käsk hakata koostama viinerikioskite konkursi tingimusi, kirjutas ta eriarvamuse, sest kehtiva kaubandustegevuse korra kohaselt oli see antud linnaosade pädevusse, aga nüüd oli soov teha ülelinnalist konkurssi.

Kehtiv linnavolikogu kord ülelinnalist konkurssi ette ei näinud ning polnud selge, miks sooviti teha ülelinnalist konkurssi. Alep rääkis, et tema eriarvamust ei arvestatud.

Täna küsitleti ka kümne aasta eest Tallinna ettevõtlusametis juristina töötanud Kristel Valku, kes praegu töötab advokaadibüroos ja esindab Keskerakonda mitmes asjas. Valgult küsiti mitmete lepingute kohta, mille ta oli kooskõlastanud. Valk ütles, et tema andis dokumentidele vaid juriidilise hinnangu ega oska seega vastata sisulistele küsimustele.

Täna tuli esimesena tunnistusi andma kunagine Tallinna linnaplaneerimise osakonna ehitusjärelvalveteenistuse juhataja Rain Seier. Tema koondamisest kirjutas kunagi loo Eesti Ekspress. "Tallinna ehitusjärelevalve direktor Rain Seier kaotas koondamise läbi töökoha. Mehe sõnul maksis linnapea Edgar Savisaar talle niiviisi kätte Eesti Ekspressi väljaandjale Hans H. Luigele antud ehitusloa eest."

Loe lähemalt: Savisaare kättemaks parteilise pistiseafääri paljastamise eest

Seier tunnistas kümnekonna aasta eest püsti pandud Alexander Kofkini viinerikioskite asjus. Ta meenutas, et kui kioskid linnas kerkisid, ei olnud neil alguses ei ehituslubasid ega kasutuslubasid, sest leiti, et piisab tänavakauplemise lubadest. Seier leidis, et ehitus- ja kasutuslubasid oleks ikka vaja ja rääkis sellest abilinnapea Taavi Aasaga.

Seier küsis, kas alustada ka väärteomenetlust, aga Aas ütles, et pole vaja, vaid kioskitele taotletakse tagantjärele ehitusload ja kasutusload.

Seier ütles, et tema ei mäleta, kas tollal oli ka mingit survet, et lubade väljastamist tagant kiirustada.

Sellised nägid välja kurikuulsad vorstiputkad, mille püstitamisele kaasaaitamise eest võttis Savisaar süüdistuse kohaselt altkäemaksu ja tegeles hiljem kuritegelikult saadud raha pesemisega.

Seierilt küsiti ka Meritoni hotelli ehitust puudutavate lubade kohta. Seier rääkis, et Meritoni hotellist Paldiski maanteele mineva teega oli mure, et see läks üle riigi maa. Linn taotles seda endale, aga poliitilistel põhjustel ei saanud linn ja riik läbi ja riik keeldus järjekindlalt linnale maad andmast.

Kõik teemad, mille kohta Seierilt küsiti, olid kümmekond aastat vanad, mistõttu Seier ei mäletanud enam paljusid üksikasju. 2010. aastal oli ta intervjuud andes palju kriitilisem.

Väljavõtted Ekspressi intervjuust aastal 2010.

Töötasite aastaid linnavalitsuses. On teid tihti poliitiliselt survestatud?

Näiteks olid abilinnapead Taavi Aas ja Eha Võrk väga aktiivsed Kofkini vorstiputkadega seoses.

Mis nende putkadega täpsemalt oli?

Vorstiputkad olid juba püsti! (Puhkeb laginal naerma) Kas ma nüüd trahvin neid või mis ma teen, ma ise ka ei teadnud.

Miks te vorstiputkasid trahvima oleks pidanud?

Need olid omavoliliselt üles pandud. Ehitusluba oleks pidanud olema, see on avalikkusele suunatud kiosk. Need asjad ei käinud ausalt.

Mis mõttes?

Volikogu kõrvale apteegi maja ette pandi vorstiputka täitsa jõuga paika. Ärimeeste Sõnajalgade ema tegi mulle selle kohta protestikirja. Aas, muidu viisakas mees, surus, et peame loa ikka välja andma!

Oli mingi põhjus, miks seda putkat ei oleks tohtinud sinna panna?

Kindlalt poleks tohtinud, see on linna transpordimaa. Mina mängisin lolli, et võib panna. Tegelikult see nii ei käi!

Ja Toompuiestee vorstiputka, milleks linnavalitsus andis loa. Tegelikult on see hoopis riigimaa peal!

Seda putkat poleks tohtinud seal olla?

Ei. Riigiga polnud kooskõlastatud.

Riik võinuks lasta putka kui ebaseadusliku objekti ära koristada?

Jah. Aga me ei teavitanud riiki sellest putkast.