15. juuni hommikul otsustas Vabariigi valitsus neli ühinemisettepanekut veelkord üle vaadata. Rahandusministeeriumi peaspetsialisti Karel Hanni sõnul vaadatakse ettepanekud üle, sest piirkondliku komisjoni otsuse ja valitsuse otsuse vahele on jäänud mitmeid erinevaid sündmusi, arenguid ja pöördumisi ning lisaks hinnatakse veel kord ka omavalitsuste esitatud arvamustes märgitud asjaolusid.

Asjaolu, et otsust veel ei tehtud Luunja vallavanemale Aare Andersonile üllatusena ei tulnud: "Hetkel on tegemist väga mõistliku valikuga. Olesid võinud menetluse muidugi ära lõpetada ja meile isevalitsemisõiguse alles jätta aga una otsust meie suhtes ei tehtud, kaaluti meie varianti järelikult tõsiselt ning uisa-päisa ei hakanud otsuseid tegema."

Luunja ei näe, et ühinemine oleks nende huvides
Ekraanitõmmis

Tartu vallaga õnne ei olnud

Kuna Luunja ja Tartu vallad on sarnase sotsiaal-majandusliku iseloomuga omavalitsused, oli Luunja esimene eelistus Tartu vallaga haldusreformi osas läbirääkimisi pidada. Tartu Vallavolikogu aga andis Luunja vallale eitava vastuse ühinemiskõneluste osas ning jätkas läbirääkimisi Laeva ja Piirissaare vallaga, mis olid vägagi edukad. Teise maakonna piiridesse jääva Tabivere liitmisele ei mõeldud ning vald jäeti algselt kõnelustest välja. Vabariigi valitsuse otsuse tulemusel on kõik neli valda nüüd kõik Tartu valla nime all.

Luunjale varianti iseseisva omavalitsusena jätkata ei antud, kuna ta ei vastanud rahvaarvu kriteeriumitele oma 4261 elanikuga. Seega esitas Vabariigi valitsus aasta alguses ettepaneku Tartu linna, Luunja valla ja Tähtvere valla ühinemiseks. Tähtvere vald oli ettepanekuga rahul kuna juba varem vaadati Tartu linna suunas. Tartu linn esitas tingimused, mis juhul nemad on valmis koostööd tegema, nende hulgas ka nõue, et ühinevad vallad läheksid Tartu linna koosseisu ning uut omavalitust ei loodaks.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul oli valitsuse ettepanek ettearvatav: "Tartu ongi juba piirkonnas tõmbekeskuseks ja on vaid aja küsimus kui tuleb uus haldusreform ning veelgi suuremad omavalitused. Mõistlik oleks sundliitmine kohe ellu viia sest seda näeb hästi Skandinaavia ja Soome pealt, et tulevikus on oodata veelgi ühinemisi ja praegune oleks alles esimene etapp."

Luunja leidis end aga vastupidisest olukorrast, kus linnaga liitumises nähti pigem negatiiveid tagajärgi. Uue omavalitsuse juhtimine toimuks nende hinnangul Tartu linna diktaadi järgi, ning ka suurem osa Luunja rahvast olid küsitluse tulemuste järgi vaadates liitumise vastu. Mindi isegi nii kaugele, et koguti allkirju sundliitumise vastu.

Rahvaküsitlusel osales 36,8% küsitlusealistest elanikest ning nendest 92% oli ühinemise vastu. Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul hindavad valla inimesed vähest bürokraatiat ning lähedast võimu: "Me ei ole kunagi soovinud olla Tartu eeslinn. Ühinemise argumendid on hõredad ja kui loomulikud protsessid ühinemiseni ei vii, siis miks seda sundida? Luunja rahvaarv on jõudsalt kasvanud ning Lõuna-Eestis pole märgata linnastumist vaid pigem vastupidi."

Vallavanem Aare Andersoni sõnul on Luunja elanikkond kasvamas.
Foto: Raivo Tasso

17. aprillil toiminud Riigikogu istungil avaldas toonane riigihalduse minister Mihhail Korb arvamust, et kuna Luunja vald on selgelt integreeritud Tartu linnaga ei ole mõtet seda eraldi enam hoida: "Ühinemine annab linnale võimaluse tänu uuele territooriumile oma elu arendada. On ilmne, et Luunja vald elab praegu Tartu linna arvel."

Selle väitega Anderson ei nõustu: "Tartu linna vinklist saame aru küll, et on võimalused aga koostöö ei pruugi üldse nii minna kuidas planeeritakse. See võib hoopis põhjustada pingeid ja vastuolusid" ning lisas: "Me ei ela kaugeltki Tartu arvelt - seda saaks öelda siis kui laseksime linna seljal liugu aga pigem on vastupidi. Paljud Luunja elanikud on Tartusse sisse kirjutatud ning meie pakume Tartu maksumaksjatele oma rahakotist teenuseid."

Klaasi sõnul oleks mõistlik ning lihtsam kui oleks üks suur ühendatud omavalitus ning rõhub ka koostöö potentsiaalile: " Tartu linn hoolitseb kõigi oma elanike heaolu eest, ning kõigil on ühesugused võimalused arvamust avaldada. Paljusid asju oleks lihtsam ajada kui saaksime koos nende nimel töötada."

Kui muud üle ei jää siis kohtusse

Kui Luunja argumente arvesse ei võeta ja vallarahvas otsusega rahule ei jää tuleb arvatavasti ette võtta ka kohtutee: "Me tõenäoliselt sel juhul vaidlustaksime otsuse - muud ei jää üle. Meie argumendid on tugevad ja rahvas on olnud väga häälekas ja korraldanud aktsioone - ega me seda asja nii ei jätaks!" lubab Anderson.

Lahendamata on veel Keila linna, Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühendamine;
Haljala valla ja Vihula valla ühendamine Rakvere valla ja Sõmeru vallaga; Luunja ja Tähtvere valla liitumine Tartu linnaga ja Nõo valla ühendamine Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu vallaga. Piirkondlikel komisjonidel on oma ettepanekute esitamiseks aega alates 15.juunist 10 päeva. Otsused soovitakse teha võimalikult kiiresti ning valitsusel on aega teha lõplikud otsused kuni 15.juulini.

Tutvustame kõiki nelja järelejäänud sasipuntrat neljaosalises artiklitesarjas. Iga lahendamata ühinemislepingu kohta lähemalt lugemiseks kasuta kaardil olevaid viiteid!