15. juuni hommikul otsustas Vabariigi valitsus neli ühinemisettepanekut veelkord üle vaadata. Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Karel Hanni sõnul vaadatakse ettepanekud üle, sest piirkondliku komisjoni otsuse ja valitsuse otsuse vahele on jäänud mitmeid erinevaid sündmusi, arenguid ja pöördumisi ning lisaks hinnatakse veel kord ka omavalitsuste esitatud arvamustes märgitud asjaolusid.

Hea kompromiss oli olemas

Eelmise aasta lõpus lootsid omavalitsused vabatahtliku liitumisega haldusreformi küsimuse lõpetada ning omavahel ühinesid Rakvere ja Sõmeru vald, moodustades rahvaarvu kriteeriumitele vastava omavalitsuse. Liitusid ka Haljala ning Vihula vald, moodustades alla viie tuhande elanikuga valla, mis nõuetele paraku ei vastanud. Veebruaris järgneski valitsuse ettepanek omavahel liitunud vallad omakorda kokku panna.

See oli inimestele tugevalt vastukarva ja seda peegeldasid ka rahvaküsitluse tulemused.

Omavahel ühendatud Vihula ja Haljala inimestest käis keskmiselt küsitlusele vastamas 21,7 protsenti küsitlusealistest elanikest, kellest valdav enamus (87,1 protsenti) oli sundliitmise vastu. Sarnaselt käitusid ka Rakvere ja Sõmeru inimesed, kellest käis meelt avaldamas 18,7 protsenti küsitlusealistest, ning nende liitumisvastaste protsent oli veelgi kõrgem — lausa 97,5.

Haljala vallavanem: mis siin enam mõelda on?

Haljala vallavanema Leo Aadeli sõnul annab sündmuste kulg lootust, et neid kõiki ühte kompotti kokku ei panda: “Vaadates eilset (neljapäevast — toim) otsust ning Loksa staatust, loodame, et Haljala ja Vihula jäävad ühte, eraldi Rakvere vallast.” Haljala valla seisukoht on, et sundliitmine pole sobiv ega vajalik abinõu kohaliku omavalitsuse üksuse võimekuse tagamiseks. Seda toetab ka Rakvere vallavanem Aivar Aruja, kelles tekitas valitsuse otsus vastakaid tundeid: “Ühest küljest positiivne, et veel kokku ei löödud meid, kuid teisest küljest ei saa ma enam aru, mis siin mõelda on.”

Rakvere ja Haljala valla liitumine oleks täiesti ebapraktiline
Ekraanitõmmis

Rakvere vallavanema sõnul saavutaks reform piirkonnas oma eesmärgi, jäädes vabatahtlike ühinemiste juurde ning selle tulemusena oleksid uued omavalitsused tugevamad ja efektiivsemad. “Reformi oli vaja, aga niiviisi see solgutatakse ära ja ma ei näe, et selline nelja valla liit tööle hakkaks. Loomulikul teel toimuks tulevikus liitumisi nagunii, aga siis meie vaataks pigem Rakvere linna poole”.

Ka Haljala vallavanem on kindel, et just 2+2 lahendus on parim asjade käik: “Julgeme öelda, et meie haldusvõimekus suureneb kahekesi, ühinemine nelja valla vahel oleks täiesti ebapraktiline!” Aadeli arvates oleks sundliitumine totaalne pettumus ja rahva altvedamine.

Üheks näiteks läbirääkimiste keerukusest on õpetajate ja lasteaiakasvatajate erinevate palganumbrite ühtlustamine kõigis neljas vallas-

Muud lahendust ei nähta

“Me ei näe ühtekuuluvustunnet Rakvere ja Sõmeruga, aga Vihulaga on koostöö sujunud suurepäraselt. Valimistoimingud on tehtud ja oleme valmis edasi liikuma. Praegusel hetkel oleks sundliitmine nullpunkti tagasiminek” lisas Aadel.

Rakvere vallavanema sõnul võetakse sundliitumise korral kindlasti ette kohtutee, Haljala kohut käia ei plaani: “Kuna me pole kriteeriume täitnud, siis me kohtuteed ette ei võta. Rakvere on lubanud seda teed mööda minna ja selles me neid ka toetame.”

Lahendamata on veel Keila linna, Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühendamine; Haljala valla ja Vihula valla ühendamine Rakvere valla ja Sõmeru vallaga; Luunja ja Tähtvere valla liitumine Tartu linnaga ja Nõo valla ühendamine Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu vallaga.

Piirkondlikel komisjonidel on oma ettepanekute esitamiseks aega alates 15. juunist 10 päeva. Otsused soovitakse teha võimalikult kiiresti ning valitsusel on aega lõplike otsuste tegemiseks aega 15. juulini.

Tutvustame kõiki nelja järelejäänud sasipuntrat neljaosalises artiklitesarjas. Iga lahendamata ühinemislepingu kohta lähemalt lugemiseks kasuta kaardil olevaid viiteid!