Suud Puhtaks: miks on palgalõhe Eestis nii suur?
Mikko: me pole olnud valitsuses domineeriv jõud. Väikesel õel on raskem oma tahtmist saada. 2011 tulime esimest korda palgalõhe loosungiga. Täna meedia enam ei irvita selle teema üle. Lahendused 1. Palgad avalikuks 2. töökuulutustes palk 3. 40% naiste määramine riigiettevõtete juhtorganitesse.
Tiina Saar: väikeste laste vanemate diskrimineerimist pole me ka täiesti välja juurinud. Ka tööintervjuudel ikka uuritakse, kuidas väikeste lastega naised haigete lastega tegelevad. Erasektoris tuleks muuta palgad läbipaistvaks. 
Erala: et käia väikeste laste kõrvalt tööl, peab tööandja ja kolleeg olema väga vastutulelik. Tuleb ja ise panna jalg maha ja öelda, et vahel pean olema haigete lastega kodus. Paindlikkus peab olema, tagumikutunde pole vaja lugeda. 
Jüri Mõis: reaalne elu näitab muud. Ei ole ettevõtjad nii rumalad, et teevad valesid otsuseid. Eduka organisatsiooni põhiprintsiip on, et tasu oleks töö eest õiglane, et kollektiiv saaks sellest aru. Ma pole kunagi eeldanud, et mingil kohal peaks olema mees. See käib panuse järgi. See pole teema, mida on vaja tõstatada. Suured teemad on majanduskasv, riigikaitse. Palgalõhe on väike teema nagu suveajale üleminek. 
Leena Kivisild, ettevõtlike naiste assotsiatsioon: segregatsiooniga kaasneb, et seal, kus koonduvad naised, sealt hakkab raha välja voolama. Ressurss läheb meestele järgi. Kuhu naised koonduvad, seal palgad vähenevad. Selle taga on stereotüübid. See on palgalõhe seletamatu osa. 
Raido Parve, lasteaiadirektor: mehed ei lähe lasteaeda raha pärast. Lasteaianduses peab alt tulema, sinna ei satu mehi, sest palk on nii väike.
Mikko: kui Hanspank alustas, olid tellerid mehed, see oli väga väärtustatud elukutse. Nüüd on selle amet koos palkadega hangunud. Mind huvitab, miks on juhtide hulgas enamus mehed ja palgad naistel väiksemad. Euroopa Komisjon pakkunud, Eesti on olnud vastu riigiettevõtete juhtkondadesse rohkemate naiste toomisel. Eesti on 40% direktiivi osas 9 blokeeriva riigi sekka. Vertikaalne segregatsioon ülitähtis. 
Kersti Kraht, väikeettevõtja: ettevõtjad väga ei aruta seda. Selge on, et meie maksusüsteem soodustab palgalõhet. Ettevõtja võtab omale väikest palka, aga maksab dividende. Üks on palk ja teine sissetulek. Statistika ei too seda välja. 
Papsejeva: küsimus pole bioloogias, vaid kivistunud soorollides. Küsimus on meie peades, mitte bioloogias. Bioloogia roll on palju väiksem kui kasvatusel. 
Pakosta: emadel on kohustus olla 3 kuud kodus, EL nõuab 3 nädalat. Riik lubab teenida kuni eelmise aasta miinimumpalgani, rohkem lapse kõrvalt teenida ei tohi. See seotud arusaamaga, et mees toob koju. Need takistused tuleks ära viia.
Manona Paris, ajakirjanik: mul on kodus lapsega mees. Mõlemad võivad olla kas rohkem lapsega või teha tööd. 
Jürgen Ligi: mehed, kes saavad rohkem palka, saavad kergemini naisele. Väikelapsele on ema tähtsam kui isa. Mind häirib, kui riik tuleb uksest sisse ja ütleb, et sina lähed koju ja naine tööle. See olgu pere valik. Riiklik sund on sobimatu.
Kaspar Oja: mehed, kes on võimekamad, saavad rohkem lapsi. Naistel on ka puudu lapsehoiuvõimalusest, et saaks tagasi tööle tulla.
Gea Kangilaski: minu kui naise kohta on juba öeldud, et olen alalhoidlik ja riskialdis. See pole nii. Ma ei taha olla stigmatiseeritud. Mul peab olema võimalus oma alla aastane laps lasteaeda anda ja tööle minna. Praegu seda pole. 
Liisa Pakosta, võrdõigusvolinik: diskrimineerimise tuvastamiseks on vaja võrdlusisikut. Hea näide, kui naine saab vanemapalgalt naastes vähem palka. Suurem osa kaebusi avalikust sektorist, vähem erasektorist. Ilmselt erasektorist kaevatakse vähem. Kõigis arenenud riikides isaks saamine tõstab, emaks saamine langetab palka. 
Pirjo Turk, sotsiaalministeerium: meestel mõjutab pere ja abiellumine palka, see tõuseb. Neid nähakse siis stabiilsemana. Meil vanemahüvitise reform käimas, lahendused tulemas, vanemad saavad vanemapuhkust katkestada ja taastada, saavad lapse kõrvalt töötada, et mitte kvalifikatsioonis kaotada. 
Liina Kanter, sotsiaalministeerium: hoolitsemisel laste või vanemate eest ongi suur mõju. Teeks, et riik ütleb, et teeb ja näitab eeskuju ja näitab erasektorile eeskuju. Vanemahüvitise mõju on räägitud, see on 1 viiest põhilisest mõjutajast. Suurim on segregatsioon. 
Andres Metsoja, IRL: olen nõus, et sektoripõhine lähenemine näitab madalamaid palkasid. Olen nõus vanemahüvitise temaatikaga, tööjõuturult eemalejäämine mõjutab. 3 aastat tööjõuturust eemalolek viib enesehinnangut alla ja naine on nõus väiksema tööga. Riik võiks aidata naistel oskusi hoida. Näiteks et saaks lapse kõrvalt tööl käia ilma, et riik vanemapalga ära võtab. 
Peep Peterson: pangandussektoris näeme, et populatsioonide mõistes on maksimaalne 33%. Miks naised ei liigu üles juhtkonda? Naised oskavad juhtida. Meil väljaspool ettevõtet hulk tegureid, nt pikk lastega kojujäämine. Kuidas saab loota, et inimene liigub karjääriredelil edasi, kui ta on olnud 10 aastat eemal olnud? 
Vanemapuhkus tekitab suure lõhe, tagasi tulles on palgad samal tasemel kui enne koju minekut. Kui vanem naaseb, et ta palga võiks üle vaadata ja viia kaastöötajate tasemele. 
Jürgen Ligi: ametialane segregatsioon on tõsiasi, kuigi pigem vähenev. See algab juba erialavalikust, naiste ja meeste erinevus on olemas, naised on vähem riskeerivad, naised küsivad vähem palka. Naised oma alalhoidlikkuses on ka karjääri tegemisel ettevaatlikum. Mees lendab kergemini oma ebakompetentsuse tasemele. Riik ei pea sellele oma näppu vahele pistma, sellel ka positiivne külg. Küsisin kolleegidelt, mida arvavad, keegi ei pea mind onu Heinoks. Mul haldusalas olnud sadu alluvaid, keegi pole mind nii kohelnud. Ma ei maksa erinevaid palkasid ega diskrimineeri naisi. 
Rainer Kattel: sama töö eest erineva palga maksmine on seaduserikkumine. Onu Heinod siin ruumis kutsuvad üles seaduserikkumine. 
Mikko: võrdse töö eest makstakse võrdset palka. On tööandja kohustus maksta sama töö eest sama palka, mitte kokku hoida ja kasumit teenida. 
Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist. 1/3 palgalõhest erinevad ametid, 2/3 erinev palk samal ametikohal. Mehe ja naise tööjõukulu erinevus aastas ettevõtjale 3000 eurot. 
Peep Peterson, ametiühingute keskliit: panganduses kõige suurem palgalõhe. Sektorisse sisse minnes saab teada põhjuse. Kumb teenis rohkem, küünetehnik või küünetehnik? Ilmselt küünetehnik teenis vähem. 
Gross, CV Online: kui mees ootab 1000, siis naine küsib 860. Meessoost küünetehnikuid ja naissoost külmatehnikuid polnud ühtegi. On meestetööd ja naistetööd. 
Agnes Einman, sotsiaalministeerium: naised ütlesid, et nad ei julge palgatõusu küsida. Mehed ütlesid, et selleks pole põhjust. 
Henn Põlluaas: rääkida samadest palkadest ei saa, sest naised ja mehed teevad eri töid. Nii see on. Ei saa eeldada, et saadame naised kaevandustesse, teatud erinevused jäävad. Eesti ühiskond pole iial vahet teinud meeste ja naiste vahel, 95% on sellel seisukohal. Võibolla naised küsivadki väiksemat palka. Viimasel ajal on kasvanud inimeste hulk, kes palgalisa küsivad. Mehed-naised küsivad võrdselt, aga naised saavad selle mõnevõrra kergemini kui mehed. Murrame sisse lahtisest uksest. Probleem pole nii suur.
Tiina Saar: ebaeetiliseks muutub see värvates. Ka väga tasemel naised küsivad vähem kui mehed. On tööandja valik, kas anda rohkem, kui töötaja ei küsi rohkem. 
Jürgen Ligi: palgalõhe on paha, aga jube paha oleks võrdne palk, sest see tähendaks vabaduste puudumist. Tähendaks vabaduse puudumist teenida vähem. Osa palgalõhest diskrimineerimine, aga tegeleda ei tule sellega, kui inimene valib endale teistsuguse elutee. Kui naiste ootus meeste palgale on kõrgem kui meeste ootus naiste palgale, siis pole see halb. Palk on üks koht, kus mees on naisest parem, muudes küsimustes on mees kehvem. Nii suur lõhe on ebaloomulik, aga kogu lõhega ei tule tegeleda. 
Siiri Erala: Võibolla võtaks pingeid maha, kui me ei vaata seda meeste ja naiste vastase konfliktina. Palgalõhe näitab, et ühiskonnas pole tasakaalu. 
Marianne Mikko: kuni tööandjad suhtuvad naistöötajatesse nagu hr Mõis, ei toimu muutust. Siis tegeleme numbritega. Naise majanduslik sõltumatus on inimõigus. 
Jüri Mõis: mind peetakse tihti rahainimeseks. Püüda mehe ja naise väärtust ühiskonnas mõõta teenimise järgi on rumal. Sellel ei ole mõtet. Palgalõhe on loomulikult olemas, aga see on näitaja, nagu Tallinna-lähedane merevee tase. See kõigub natuke, aga me ei arva, et see on  paha. Nt Ekspress kirjutas, et Hollandis on palgalõhe veel suurem. 
Marianne Mikko: palgalõhe on ELi sügavaim. Selle nädala vapustavaim ülestunnistus oli hr Mõisa oma, kes ütles, et meestele tuleb rohkem maksta, et naised saaksid rohkem kodus kulutada. Tuleb lõpetada naiste kohtlemine iluobjektidena. 
Rainer Kattel: võrreldavus on oluline, aga üldine palgalõhe on ka oluline. Meeste ja naiste töö ja kodused rollid on erinevad, seda näitab palgalõhe. Palgalõhe näitab, et mehed ja naised teevad erinevaid asju, mis ei lähe õigusriigiga kokku. 
Heikko Gross, CV online: meie andmed näitavad sama töö eest umbes 10% palgalõhet. Palgalõhet saab mõõta. 
Oliver Kadar, ettevõtja Hiiumaalt: mind häiris, et me ei võrdle sama eest saadavat palka, vaid kõikides uuringutes pole kirjas, et see pole sama töö eest. Ametid ka pole standardiseeritud niimoodi, et neid saaks võrrelda. Väide, et naine saab sama töö eest kolmandiku võrra vähem palka, on vale. 
Kaja Sõstra, statistikaamet: palgalõhet mõõdetakse rahvusvahelise metoodika järgi. Arvutame tunnipalga ja leiame meeste ja naiste vahe. Sarnaste ametikohtade palkade erinevust see ei näita, vaid üldise palgataseme erinevust. Erinevad uuringud näitavad erinevaid palgalõhe numbreid, sest metoodikad on erinevad.