Tänasel võrdse palga päeval võttis sotsiaalministeerium tähelepanu fookusesse soolise palgalõhe, mis on Eestis 26,9 protsenti naiste kahjuks.

Naised peavad sama palga teenimiseks töötama meestest 100 päeva rohkem ehk meeste eelmise aasta keskmine palk teenitakse naiste poolt välja alles täna, 10. aprillil.

Eesti on endiselt Euroopa Liidu suurima palgalõhega riik, jättes konkurendid kaugele maha. Iga mehe teenitud euro kohta maksti Euroopas naisele 84 senti, Eesti naisele vaid 73 senti.

Sotsiaalministeerium korraldas võrdse palga päeva puhul soolise palgalõhe teemalise debati „Sõnadelt tegudeni“.

„Võrdse palga põhimõtte juurdumiseks on oluline, et kogu avalikul sektoril oleks kohustus avalikustada töötajate palgavahemikud organisatsiooni sees. Täna on avaliku teenistuse seaduse alusel avalikud kõikide ametnike töötasud, kuid seda nõuet tuleb laiendada ka riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutustes, sihtasutustes ja äriühingutes töölepinguga töötavatele inimestele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

„Palkade avalikustamine on soolise palgalõhe vähendamisel võtmetähtsusega, ühtlasi muudab see organisatsioonikultuuri läbipaistvamaks, palgapoliitika õiglasemaks ning säästab nii tööandja kui tööotsija aega värbamisel, kuna mõlemale poolele on teise poole võimalused ja huvid selgemalt teada. Tööturu efektiivseks toimimiseks on oluline, et kõigil tööturu osapooltel on informatsioonile võrdne ligipääs, kõik tunnevad end tööturul turvaliselt ega pea kartma diskrimineerimist.“ Minister tõi näiteks sotsiaalministeeriumi, mis avaldab palgavahemikud juba töökuulutustes. „Kutsume selle algatusega liituma ka erasektorit,“ lausus Ossinovski.

Praegu on rahandusministeeriumis koostamisel avaliku teenistuse asutusepõhine soolise palgalõhe analüüs, mis valmib tänavu suveks. Seejärel asub sotsiaalministeerium selle põhjal välja töötama täiendavaid ettepanekuid palgalõhe vähendamise meetmete rakendamiseks.

Uuringud on kinnitanud, et palkade avalikustamine ja parema palgastatistika kogumine on Euroopa Liidu riikides üks olulisemaid meetmeid soolise palgalõhe vähendamisel ning võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte järgimisel. Senini on suur osa töötasusid Eestis kujunenud läbirääkimiste tulemusena, olgugi, et seadus näeb ette sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise naistele ja meestele.

Sotsiaalministeeriumi võrdse palga päeva puhul korraldatud palgalõhe debatil „Sõnadelt tegudeni“ arutlesid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja õpetaja Kristi Saare, Swedbank ASi personalijuht Ülle Matt ning Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. Debatti juhtis ajakirjanik Rain Kooli.

Loe blogist debatil kõlanud mõtteid!

Soolise palgalõhe debatt: kuidas liikuda sõnadelt tegudeni?
Debatt on lõppenud!
Remark: Siin oli juttu, et kui naised on lapsega kodus ja nende kompetensid kannatavad, siis tegelikult omandavad naised kodus hoopis teistsuguseid kompetentse. Tööandjad võiksid need üles leida.
Siiri Oviir naisliidust: Jõudsime teemani, et on stereotüübid ja kultuuriruum jne. Selge see, et naiste halvemat positsiooni, et nendega võib käituda nii palgaläbirääkimistega. Vaadake Postimehe 6. jaanuari esikaant ja keegi sellele tähelepanu ei pööranud. Tahaks küsida minister Ossinovskilt ja härra Kattelilt, kas EV100 puhul võiks ilmuda raamat naiste teemal? Ossinovski: Mina ei teadnud sellest, aga ma uurin.
Jevgeni Ossinovski: Võiksime kaaluda, kas ajakirjanduseetikasse lisada kuidagi soostereotüüpide kasutamise temaatikat.
Debatt jätkub küsimustevooruga. Kommentaar: President Kersti Kaljulaid ütles, et tema tegi karjääri selleks, et võimaldada endale lapsi. Mõelge sellele, see on täiesti vastupidine. Naised ei pea valima. Me saame lubada nii karjääri kui täisväärtuslikku perekonda.
Kristi Saare: Meie ümber on meedia, kus stereotüübid saavad hoogu. Ülle Matt: Setereotüübid on sektoriülesed. IT on meesteala, Tellerid on naised. Kui vaatame naabreid, siis nad ei ole kinni selles. Seal võib töötada vabalt tõstukijuhina naine.
Ossinovski: Tööõpetuse näide on väga õige. Praegu on võimalik poistel ja tüdrukutel võimalik valida, kumba tööõpetust nad õppima lähevad. Erinevate ainete ärakaotamist peeti liiga revolutsiooniliseks.
Kristi Saare: Ma põnevusega ootan kampaaniat, miks Eesti mees ei taha isaks saada. Kui naised saavad kõrgemat palka ja on iseseisvad, siis miks me arvame, et nad lapsi saada ei taha.
Merle Liisu Lindma: Otsime naisi ja oleme uurinud, miks on naisi nii vähe IT-sektoris. Me tapame selle huvi koolis ära stereotüüpidega. Meil on koolis ikkagi tööõpetuse tunnid, kus naised teevad süüa ja mehed saevad. Esimene soovitus on see, mis jääb ajas püsima, õppige matemaatikat, õppige keeli, võtke riske.
Ülle Matt: Olen elukestva õppe usku. Olen ise õppinud sotsiaalteadusi ja olen pidanud väga palju juurde õppima, et töötada sellel alal, kus praegu.
Kristi Saare: Ettevõtluse üks põhialused on risk. Sul võib olla mõni aeg, kus sul pole mingi hetk sissetulekut. Naiste riskivõime on teistsugune. Samas ettevõtlus annab naistele paindlikkuse sättida oma tööaega.
Rainer Kattel: Lahendused probleemile võivad olla vähe erinevad. Üheks on maksumuudatus.
Ossinovski: Ettevõtlus on üks nendest valdkondadest, mis on soostereotüüpide keskne. Minu enda naine on väikeettevõtja.
Ülle Matt: Ma loodan, et naised saavad ikka tulevikus ka lapsi ja jäävad vahel koju. Naisi võiks aidata näiteks töötukassa kaudu koolitustega.
Ossinovski: Madalapalgaliste probleem on lastehoiu kontekstis oluline.
Rainer Kattel: Mul endal lapsi ei ole, olen kõrvaltvaataja. Peame ühiskonnana küsima, kas me saame lubada lastetoetust kui universaalteenust? Kutsuks üles universaalteenustest loobuma.
Jevgeni Ossinovski: Siin tuleb silmas pidada, et lapsed on väga erinevad. Kui on tegemist korraliku normaalse pere ja terve lapsega ning lastehoiu koht on olemas, siis on võimalik kiiremini tööturule naasta. Aga igal lapsevanemal pole võimalik tööle naasta, kuna laps on eriline. Plaanime vanemahüvitise väljavõtmist pikema aja peale ehk süsteem oleks paindlik. Lastehoiuteenus peab olema tagatud kõigil lastele, seda pole suutnud me igal pool tagada. Lapse hoolduskoormus jääb naiste kanda.
Merle Liisu Lindma: Mul on töö kaudu olnud võimalus vaadata, kuidas erinevad riigid on lapsepuhkuse küsimuse lahendanud. See võimalus on ühelt poolt väga hea, aga teiselt poolt kuritegelik. Kolm aastat on liiga pikk aeg, isegi 18 kuud. Mina ei suutnud oma lapsega rohkem kodus olla kui 10 kuud. Ühiskond ütleb sellises olukorras, et sa pole hea ema. Skype'is jäävad isad lastega koju.
Kristi Saare: Eestis on enam ettevõtteid sellises suuruses, kus ei ole personalispetsialisti. Kuskilt peab ka neile ettevõtetele see info tulema.
Kattel: Mina julgustaksin seda probleemi võitluslikus võtmes nägema.
Rainer Kattel: Palgalõhe nii sama ametikoha sees, kui segragatsioon ametikohtade vahel on diskrimineeriv. Meil on igapäevaselt riigiasutusi ja ettevõtteid, kes rikuvad seadust. Küsimus on, kuidas ma seda probleemi lahendate. Ettevõtetele öelda, et teil on midagi valesti, on isegi pehme viis.
Ossinovski: Kõige olulisem on riigi poolt luua see lahendus, mis annaks töödeldud info ettevõttele kätte. Kindlasti on soolise palgalõhega nagu tööohutusega, et igasse ettevõttesse ei jõuta. Meil peab olema parem teadlikkus, peaksime suutma pakkuma toetust. Üksikutel juhtudel peaks minema järelevalvega minna. Tugevate vahenditega saame läheneda 1-2 protsendile ettevõttele, teistele toimib see preventatiivselt..
Ülle Matt: Silvester saetööstuses, kus ma töötasin, said mehed ja naised võrdset palka. Ma olen nõus, et info töötab. Tööandjatena peaks liikuma sinnamaani, et minema õiglast palka pakkuma.
Kristi Saare: Ma arvan, et inimestel on põhjendamatu hirm, et kui teised inimesed teavad, kui palju ma palka saan, vaatavad mind teise pilguga. See ühekordne šokk tuleks üle elada. Aga kui sul ei ole infot, mille põhjalt minna argumenteerida, siis see on keeruline.
Jevgeni Ossinovski: Minu kogemus ütleb seda, et ettevõtete omanike rahvusel on erinevus. Parimad töökeskkonna eest seisvad ettevõtted on välismaist päritolu. Mitmekesisust ja soolist võrdsust toetavad ettevõtted, mis siin on. Tahame riigi poolt palku avalikus sektoris avalikustada, et anda kindlust ettevõtjatele.
Rainer Kattel: Inimesed maksavad maksu ja meil on kuskil see informatsioon olemas, kui palju inimesed palka saavad. Me peame oskama informatsiooni inimesele lihtsa teenusega pakkuda.
Merle Liisu Lindma: Tööandjad näevad inimest kuluallikana, aga nad on tuluallikad.
Ülle Matt: Enamikus Eesti ettevõtetes pole palgavahemikke. Ettevõtetes tuleks juhtimiskultuuri tõsta. Kui me oleks konkreetne palgastruktuur ja teaksime statistikas, mida hakkame mõõtma, aga täna ei ole meil ühtset süsteemi.
Kristi Saare: Olen nõus, et peaks rohkem palka küsima, kuid teine pool peab ka vastu tulema. Palk on mõne tööandja arvates naise jaoks teisejärguline.
Jevgeni Ossinovski: Naised on kahjuks tihti sellise valiku ees, et nad peavad laste eest hoolitsemiseks kindlasti mingisuguse töö saama, mehed saavad töökohti kauem otsida.
Rainer Kattel: Mitte naised ei ole ise süüdi, et nad vähem palka küsivad, vaid turg ei toimi. Tööotsijaid saab üksteise vastu välja mängida. Siin peame täna jõuliselt sekkuma. Peame turgu korrigeerima, informatsiooni peaks rohkem olema ja valdkondade keskmised palgad avalikustama. Ossinovski: Palgavahemike avalikustamine töökuulutustel võiks olla mõistlik. Küsimus on selles, kas me püüame seda töötajate eest varjata, et äkki me saame 100 eurot odavamalt töötaja kätte. Vaadates tööjõuturgu, siis see lootus on kadumas.
Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma: Me oleme töökoha nõudmiste järgi ära hinnastanud ja palkame selle järgi. Tööintervjuud tehes on selgunud, et meestel on kõrgemad ootused ja naistel madalamad. Kuna meie ametikohal on hinnasilt küljes, siis saatsime mõne naise koju ja ütlesime, et nad õpiksid end väärtustama.
Swedbank Eesti personalijuht Ülle Matt: palgalõhe probleemi on viimastel aastatel teadvustatud. Võtsime tõsised sammud edasi. Teadvustasime organisatsioonis probleemi ja palgasüsteem kehtib kõigile ühtemoodi. Vanemapuhkusele naasmine tekitab naiste puhul palgalõhet. Viime nende inimeste palgataseme, kes naasevad, samale tasemele kui teistel.
Investeerija ja õpetaja Kristi Saare: Investeerimises palgalõhest tulenev vahe võimendub. Naistel kipub olema väiksem tulu, mida investeerida. Naisinvestoreid on umbes 15 protsenti. Üldiselt võetakse naisi tõsiselt. Aeg-ajalt on stereotüüpsed suhtumised sees.
Rainer Kattel: Kui me vaatame ülikooli astujaid, siis need on ainult naised. Aga akadeemias on ainult mõni naine. Kas me teeme ühiskonnana naistele liiga? Meie mure on selles, et me ei pea seda pikaajaliseks probleemiks. Me ei taha tegeleda keerulise probleemiga. See nõuab väga põhimõttelist muutust ja kõik peavad sellest rääkima.
Ossinovski: Avalikus sektoris ja pigem ministeeriumides otsitakse mehi tikutulega taga, kuna asutused on naiste poole kaldu. Meil on juhtivatel positsioonidel rohkem naisi.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski: Palgalõhe osast on teadlikkus vaikselt aga siiski suurenenud. Kui kümme aastat tagasi kihistasid mehed naerda, siis täna enamik seda enam ei tee. Kui tunnistatakse, et mure on olemas, ollakse ka valmis lahendust leidma. Nüüd tuleks neid lahendusi otsida.
Rain Kooli: Eestis keskmisest suurem segratsioon meeste ja naistetööde vahel. On olemas ka teistsugune segregatsioon, kus mehed töötavad rohkem juhtivatel ametikohtadel. Lisaks makstakse meestele ka tunnetuslikult rohkem.
Võrdse palga päeva raames toimuv debatt algas!
Debatil „Sõnadelt tegudeni“ arutlevad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja õpetaja Kristi Saare, Swedbank Eesti personalijuht Ülle Matt ja Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. Debatti juhib ajakirjanik Rain Kooli.

Enne debatti ütles Ossinovski pressiteate vahendusel, et sooline palgalõhe on ebaõiglane ja lubamatu. "Uuringud kinnitavad, et enamik inimestest peavad soolist palgalõhet oluliseks probleemiks. Seega ei pea me enam kulutama aega vaidlustele palgalõhe olemasolu üle, vaid meil tuleb välja pakkuda konkreetsed lahendused võrdse kohtlemise edendamiseks tööturul,“ Ossinovski.

„Loomulikult on tegemist kompleksse probleemiga, mida ei saa lahendada kiiresti ühe seadusemuudatusega. See eeldab nii inimeste kui ka ettevõtete paremat teadlikkust, aga ka riiklikke samme. Peame muutma vanemahüvitise süsteemi, et motiveerida isasid laste kasvamisse enam panustada. Peame tagama igale lapsele lasteaiakoha. Kindlasti on vaja võrdse palga küsimusega tegeleda ka iga ettevõtte tasandil, kus erinevat palka makstakse. Üksikute sammude mõjuna suureneb ka sooline võrdsus,“ lisas Ossinovski.

Lisaks avalikustas sotsiaalministeerium täna 9.–12. klassi õpilaste palgalõhe teemalise kirjanduskonkursi parimad tööd. Kokku laekus konkursile 50 kirjatööd, sealhulgas esseed, luuletused ja 1 laul. Noored tõid palgalõhe põhjustena välja eelkõige soolisi stereotüüpe, millega puututakse kokku nii koolis, kodus kui ka meedias. Läbivaks teemaks oli naiste ja meeste tegelike omaduste ja vajaduste ning iganenud soorollide vastuolu tänapäeva ühiskonnas. Võidutööde autoriteks on 12. klassi õpilased Saskia Vunk ning Marta-Liisa Talvet Hugo Treffneri Gümnaasiumist, 12. klassi õpilased Rasmus Rummo ja Marilyn Loomets Tallinna 21. Koolist ning 12. klassi õpilane Grete Sirge Jaan Poska Gümnaasiumist.

Võrdse palga päeval juhiti palgalõhele tähelepanu ka toitlustusasutustes üles Eesti. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub nädala jooksul taas üle Eesti tilliga ja tillita kampaania, kus sööke pakutakse kahe erineva hinnaga. Tilliga eine on palgalõhe protsendi võrra kallim kui samasugune eine ilma tillita. Lisaks küpsetatakse täna restoranides palgalõhet, mis tähendab, et menüüs on palgalõhe temaatikale ja ehmatavale protsendile tähelepanu tõmbav maitsev lõheroog.

Sotsiaalministeerium jagas küpsetatud palgalõhe kõrvale ka temaatilist infotrükist, mille saab hõlpsalt voltida lõhekujuliseks. Voldikud on kujundanud kunstnik Kärt Hammer, kampaanias osaleb üle Eesti umbes 40 söögikohta.