Väikese Pehmejärve olustikuga kursis oleva kohaliku elaniku sõnul on järve ümber olnud kraavid veest tühjaks jooksnud.

“Hetkel hoiab järve täiesti tühjaks jooksmast vanad kobraste poolt loodud tammid, mis hoiavad vett kinni enne magistraalkraavi voolamast,” selgitas kohalik elanik, kelle hinnangul on järve veetase umbes meetri võrra alanenud.

Põhjus, miks järv veest tühjaks jooksmas on, peitub kohaliku elaniku kinnitusel RMK Kantsi maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekti raames kaevatud suures magistraalkraavis, mis paikneb 50 meetri kaugusel Väikesest Pehmejärvest.

Magistraalkraav
Foto: Delfi lugeja

“Selle kraavi ja järve vahel on aga koprad kaevanud omad tunnelid ja kuhilad. Need kuhilad on nüüd kuivad ja nende tunnelid on kuni 1 meetri sügavuselt veest tühjad,” kirjeldas kohalik.

“Kui sama tunnelisüsteem jääb nii nagu on, siis see järv voolab enne suve täiesti tühjaks,” kardab ta.

Analoogne situatsioon oli ka 60. aastatel, kui kolhoos samade metsaparanduskraavidega Väikese Pehmejärve tühjaks lasi. “Hargla nõos asuvad Suur ja eriti Väike Pehmejärv lasti 60. aastate algul liiga lähedale rajatud metsakuivenduskraavide tõttu peaaegu tühjaks. Hiljem on veetase Ähijärve vee abil osaliselt taastatud, kuid endist taset pole saavutatud,” kirjutati 1998. aastal ajakirjas Eesti Loodus.

Lisaks märkimisväärsele veetaseme langusele järves ilmeb kohapeal, et uuesti sügavaks kaevatud ja Karula rahvuspargi ning RMK metsa piiriks olevasse magistraalkanalisse on sattunud õli või diiselkütus.

Põhjust ei tule aga kaugelt otsida — nimelt on otse magistraalkraavi kõrval tühi diislitünn, milles olnud diiselkütusega on ilmselt Karula rahvuspargi piiril ekskavaatoreid tangitud.

RMK metsaparandaja: teisipäeval läheme kohapeale uurima, millest veetaseme langus põhjustatud on

RMK metsaparandustalituse metsaparandaja Meris Süsta ütles Delfile, et hetkel ei oska ta öelda, millest veetaseme langus põhjustatud on.

"Töid teostatakse vastavalt projektile ja projektis on samamoodi keskkonnameti ja põllumajandusameti kooskõlastused ning ehitusload olemas," kinnitas Süsta.

"Tuleb vaadata, milles see veetaseme languse põhjus seisneb. Keskkonnainspektsioon on minu poole pöördunud ja teisipäeval lähme keskkonnainspektsiooni ja töövõtjaga vaatama, millest see on tingitud. See läheb uurimise alla," lubas Süsta.

Metsaparanduskraavis olevast kütusereostusest polnud Süsta teadlik. "Ilmselt tuleb töövõtjaga rääkida. Meil on töövõtjale keskkonnanõuded esitatud ja kui ta on neid rikkunud, siis tuleb vastavalt tegutseda, et asi korda saaks."

Metsaparandustööde töövõtja on Hanso MK OÜ, kuid metsaparandustöid teostab alltöövõtja Aigren OÜ, kelle esindajat ei õnnestunud Delfil täna telefoni teel kätte saada.

Tööde järelevalvet teostav Anti Mõttus kinnitas, et kõik tehakse vastavalt projektile. Teisipäeval toimuvat objektikülastust ei osanud ta kommenteerida, sest talle polevat ühtegi kutset tulnud. "Külastan objekte vastavalt vajadusele."

Möödunud nädalal kirjutas Delfi, et Valga- ja Võrumaa piiril Antsla lähistel asuvas Karula rahvuspargis tehti sihtkaitsevööndis raadamist kuni nelja meetri laiusel alal ehk 0,3 hektari ulatuses olemasoleva tee rekonstrueerimiseks. Projekti joonised aga ei vastanud seletuskirjale ning puid langetati hoogsalt ka alal, kus seda teha poleks tohtinud. Keskkonnainspektsioon alustas sellise isetegevuse peale menetlust.