Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal sai oluliselt suurema tähelepanu osaliseks, kui teade välisministeeriumi ette Islandi väljakule kavandatavast okupatsiooniaastaid meenutavast mälestusmärgist.

Mõlemad mälestuspaigad on plaanis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks avada.

Mälestusmärgiga avaldatakse tunnustust riikliku järjepidevuse kandjatele ja kõigile, kes võitlesid Eesti iseseisvuse taastamise eest võõrriikide okupatsioonide ajal.

Riigikogus loodud toetusrühma esimehe Eerik-Niiles Krossi sõnul on idee rajada 51 tammest hiis, kus iga tamm sümboliseerib üht okupatsiooniaastat. "Mälestusmärgi rajamiseks Islandi väljakule on saadud esialgsed kooskõlastused Tallinna linnalt, välisministeeriumilt ja muudelt asjassepuutuvatelt asutustelt," lausus Kross.

Monumendi ideekonkurss viidi läbi juba 2006. aastal

Vastupanu mälestusmärgi mõtte algatajad on Eesti reservohvitserid, kelle juhtimisel viidi läbi monumendi ideekonkurss juba 2006. aastal.

Krossi kinnitusel sai üheks takistuseks raha. "Taoliste asjade puhul on tavaliselt probleemiks kaks asja: raha ja arvamuste paljusus."

Majandusbuumi viimases faasis 2006. aastal tundus, et vastupanu mälestusmärgi valmimine raha vähesuse taha ei jää. "Paar aastat hiljem hakkas raha igalt poolt puudu olema. Kuid nagu teada, kui tahe on olemas, siis leitakse alati ka raha, kui tahet ei ole, siis leitakse ettekäändeid," märkis Kross.

Riigikogu liikmed moodustasid Krossi kinnitusel toetusgrupi selleks, et mälestusmärgi rajamine poleks lihtsalt üksikute fanaatikute segane värk, vaid kõige kõrgemal tasemel toetatav riiklik ettevõtmine, mis saab 2018. aastaks valmis. "Riigikogu rolliks jääks esmalt rahaliste vahendite leidmine, et kaasa aidata mälestusmärgi rajamisele Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks," lisas Kross.

Mälestusmärgi sümboolsus tekitas vaidluseid

Asukoht pole mitte ainult äärmiselt sümboolne vaid linnakujunduslikult oluline. "Selle rajamisega lahendatakse ja ühendatakse välisministeeriumi ja Estonia vahelise ala sõlmpunkt. Samas muutub Rävala puiestee roheline keskvöönd jalutajale läbitavaks," tutvustas Kross linnakeskkonna muudatusi.

Aastaid oli palju kõhklejaid. Oli neid, kes rääksid, et ei maksa Venemaad provotseerida, oli neid, kes ütlesid et välisministeeriumi esine pole õige koht.

Mälestusmärgi sümboolsus on aga rahapuuduse kõrval teine põhjus, miks asjaajamine nii aeglaselt kulgenud on. "Aastaid oli palju kõhklejaid. Oli neid, kes rääksid, et ei maksa Venemaad provotseerida, oli neid, kes ütlesid et välisministeeriumi esine pole õige koht. Oli neid, kes venitasid niisama. Ja monumentide puhul on ju alati tohutul hulgal tarku, kes teavad, kuidas neid asju tegelikult tuleb teha," selgitas Kross.

Mälestusmärgi toetusgrupi eestvedaja on rahul, et Tallinna linnaga on asjaajamine sujuvalt läinud. "Muide, mulle oli teatavaks üllatuseks, et asjaajamine Tallinna linnaga oli asjalikum ja edukam kui oleksin arvanud. Linnaametnikud tegid kooskõlastusi poliitilises mõttes vist küll gerilja meetodiga, aga mingeid erilisi tõrkeid ei tekkinud. Ainus suurem vaidlus oli haljastustarkadega, kes tahtsid tamme asemel õunapuudest hiit."

Eesti Memento Liit tervitab riigikogu toetusgrupi loomist

Kommunistliku okupatsioonivõimu repressioonide all kannatanute mittetulundusühinguid ja seltsinguid ühendava Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu on rahul, et vastupanu mälestusmärgi loomisega on edasi liigutud. "See toetusgrupp on väga tubli. Meie ponnistused teha mingisugune mälestusmärk Tallinna kesklinna on alati nurjunud. Kiitus neile, kes suutsid selle rajamise välisministeeriumi ette kokku leppida," sõnas Õispuu rahulolevalt.

Meie ponnistused teha mingisugune mälestusmärk Tallinna kesklinna on alati nurjunud. Kiitus neile, kes suutsid selle rajamise Välisministeeriumi ette kokku leppida.

Õispuu leiab, et mälestusmärk peab olema nähtaval kohal. "See peab olema seal, kus inimesed liiguvad, aga mitte kuskil Maarjamäel või Paldiski taga. See on inetu komme, et mälestusmärgid ei ole nähtaval."

Meeldivalt üllatunud Memento juhi sõnul pole nendega vastupanu mälestusmärgi rajamise osas - vähemalt viimasel ajal, kui idee taas ellu ärati -, ühendust võetud ja oli siiralt huvitatud selle väljanägemisest. "Meiega ei ole seda vastupanu mälestusmärgi rajamist läbi räägitud, aga kindlasti toetame seda. Milline see tuleb?" päris Õispuu ja avaldas soovi ka rohkem kaasatud olla.

Mälestusmärgiga avaldatakse tunnustust riikliku järjepidevuse kandjatele ja kõigile nii kodu- kui välismaal, kes võitlesid Eesti iseseisvuse taastamise eest võõrriikide okupatsioonide ajal.

Kogu projekt võiks esialgsetel hinnangutel umbes 500 000 eurot maksma minna.

Riigikogu toetusgrupiga on liitunud 24 riigikogu liiget. Reformierakonnast toetavad vastupanu mälestusmärgi rajamist Eerik-Niiles Krossi kõrval Yoko Alender, Igor Gräzin, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Johannes Kert, Martin Kukk, Kristjan Kõljalg, Kalle Laanet, Jaanus Marrandi, Madis Milling, Kalle Palling, Heidy Purga, Mati Raidma, Valdo Randpere, Anne Sulling, Aivar Sõerd, Vilja Toomast ja Terje Trei. Vabaerakonnast on toetusgrupiga liitunud Krista Aru, Monika Haukanõmm ja Artur Talvik, IRL-ist Maire Aunaste ning sotsiaaldemokraatidest Ivari Padar.