Tänapäeval on paraad üldjuhul tänavatel toimuv tseremoonia, millega tähistatakse mõnd sündmust või tähtpäeva. See aga erineb paraadi varasemalt mõttest - algselt tähendas termin "paraad" võitlusrivi. Rivis võitlemine eeldab treeningut ja distsipliini, mistõttu on eeldused nii algsel kui tänasel paraadil osalemiseks samad.

1917. aastal Rakveres toimunud 1. Eesti polgu ülevaatusparaadi, mille võttis vastu polgu ülem polkovnik Aleksander Tõnisson, võib lugeda esimeseks mitteametlikuks Eesti vägede paraadiks. Esimene ametlik paraad, mis tollal oli pigem rongkäik, korraldati aga 1918. aasta 24. veebruaril, pärast Pärnu Endla teatri rõdult Eesti iseseisvusmanifesti ette lugemist.

“Eesti iseseisvuse väljakuulutamist täna 23-al Februaril 1918 aastal tähelepannes käsen hommen 24-damal Februaril kell 11-30 minutid kõiki roodusid ja komandosid numbrite järjekorras bataljoni stabi ees kokku koguda – hargnenud rivis ja sõjariistas, kust tseremonialmarsil muusika saatel läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas.”

Nii kõlas tollal Pärnus paiknenud Eesti pataljoni ülema staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaumi käsk koguneda läbi linna marssimiseks. Eesti vabariigi esimest aastapäeva tähistati sõjaväeparaadiga aga 24. veebruaril 1919 Tallinnas.

Paraade korraldati Eestis ka pärast Vabadussõja lõppu ja nagu praegugi, oli ka siis tavaks korraldada kaks paraadi aastas. Tollasteks tähtpäevadeks olid vabariigi aastapäeva paraad 24. veebruaril ja 3. jaanuaril korraldatud leinaparaad, millega mälestati Vabadussõjas langenuid ja tähistati 1920. aastal Vabadussõja vaherahu kehtima hakkamist.

Vabariigi aastapäeva paraadi skeem
Kaitseväe peastaap


1934. aastal, kui 23. juuni sai ametlikult Võidupühaks, hakati ka seda püha paraadiga tähistama. 1936. aasta 23. juunil toimunud paraad oli seni Eestis toimunuist suurim - Tallinnas korraldatud paraadist võttis osa 15 600 kaitseliitlast ja 400 sõjaväelast.

Tänavu palju tehnikat

Sel aastal toimub vabariigi aastapäeva paraad Tartus, kus 24. veebruaril marsivad läbi linna 1175 kaitseväelast, kaitseliitlast, Sisekaitseakadeemia kadetti ning politsei- ja piirivalveameti orkester.
Tänavune paraad on eriline suure tehnika osakaalu poolest. Scoutspataljon toob Tartusse 15 soomustransportööri PASI. Kirde kaitseringkonna üksused demonstreerivad kuut 122 millimeetrise kaliibriga haubitsat, kuut 155 millimeetrise kaliibriga haubitsat, kuut õhutõrje raketikompleksi MISTRAL, kuut 23 millimeetrise kaliibriga õhutõrjekahurit ZU-23-2, kaht tankitõrje raketisüsteemi MAPATS ja kuut tankitõrje raketisüsteemi MILAN.

Kaitseliidu Võru maleva tankitõrjerühm toob Tartusse vaatamiseks neli 90 millimeetrise kaliibriga tankitõrjekahurit ja Kuperjanovi jalaväepataljon kuus 120 millimeetrise kaliibriga miinipildujat. Lisaks demonstreeritakse kaitsepolitsei eriotstarbelisi maastureid ja kaitseväe logistikakeskuse ning kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljoni lahingtoetussõidukeid.

Marsimuusikat mängivad kaitseväe orkester ning politsei- ja piirivalveameti orkester.

Paraadi rivistus toimub Tartus Vabaduse puiesteel, mille järel liiguvad jalgsiüksused mööda Riia maanteed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli juurde. Motoriseeritud üksused sõidavad rivistuse järel mööda Narva maanteed ja Puiestee tänavat Raatuse tänav 110 paiknevasse KVÜÕA matkekeskusesse.

Rivistuse lõppedes algab Küüni tänaval kell 13 tehnikanäitus, Küüni ja Poe tänava ristil jagatakse ka sõdurisuppi.