Eestis, nagu ka enamikus teistes EL-i riikides ei ole tööruumide sisekliima õigusaktidega reguleeritud. Kasutatakse Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ja juhiseid, kuna sisekliimat mõjutavad mitmesugused tegurid ning ka töötajatele sobivad töötingimused on erinevad, teatas sotsiaalministeerium.

Minister Hanno Pevkur kutsub tööandjaid üles paindlikkusele ning paneb neile südamele, et väga oluline on töötaja ja tööandja omavaheline koostöö. „Töötaja peaks tegema tööd enesetunnet jälgides ning vajadusel probleemidest tööandjat teavitama. Kui tööruumi temperatuur on töötajale ebamugavalt kõrge ning mõistlike vahenditega ei ole seda võimalik alandada, tuleks kindlasti pakkuda võimalusi puhkepausideks jahedamates ruumides ning piisavalt joogivett."

"Kui lihtsamad abivahendid ei aita, tuleks kaaluda ajutiselt töö ümberkorraldamist – näiteks tööaja režiimi muutmine või kaugtöö võimaluse kasutamine on mõned võimalikud vahendid. Terviseohu korral tuleks töö katkestada,“ ütles Pevkur.

Külmlao töötaja või tee-ehitaja

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu sõnul on seoses kõrge temperatuuriga tekkinud paljudel töötajatel ja tööandjatel viimastel päevadel küsimus, kas seadusega on kehtestatud maksimumtemperatuuri piirnorm töökohtadel.

„Sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele, sh Soomele, ei ole Eestis õigusaktides ühest kohustuslikku piirnormi töökeskkonna õhutemperatuurile kehtestatud - inimese poolt tajutav temperatuur töökohal sõltub mitmetest asjaoludest nagu tööprotsessi iseloom, õhu suhteline niiskus ning liikumise kiirus ruumis, töö füüsiline raskus ja nõuded töötaja riietusele, töötaja vanus ja tervislik seisund ning palju muud,“ selgitas Piirsalu. Ilmekas näide töökeskkondade erinevuse osas on tema sõnul külmladude töötajate ja teedeehitajate töötingimused.

Tööinspektsiooni poole on viimastel päevadel pöördunud korduvalt kuuma töökeskkonna üle nurisevaid inimesi. Inspektsioon püüab tõsisemate kaebuste ja vihjete peale üldjuhul ka ettevõtet külastama minna, kuid tööandja trahvimine pole kindlasti eesmärk omaette. „Trahvimiseni võib minna näiteks siis, kui tööandja ei arvesta üldse praeguste soojakraadide ja päikesepaistega ning ei võimalda välitöödel mingit puhkepausi varjulises kohas,“ ütles tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Kuumarabandus võib lõppeda surmaga

Terviseamet hoiatab, et liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kuumarabanduse. Selle ennetamiseks tuleks sageli juua, soovitatavalt gaasita mineraalvett. Kohvi ja alkoholiga ei tohi kuuma ilmaga liialdada, kuna need joogid suurendavad vedelikukadu organismis. Kuumarabandusega on tõenäoliselt tegu siis, kui keha temperatuur tõuseb kiiresti, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kehatemperatuur võib 10-15 minutiga tõusta kuni 41 kraadini või rohkem.

Kui kuumarabanduse korral ei osutata kiiresti esmaabi, võib see lõppeda surma või püsiva puudega. Kuumarabanduse nähtude ilmnemisel tuleb kohe kutsuda kiirabi ning kuni abi saabumiseni toimetada rabanduse ohver jahedasse varjulisse paika, jahutada teda, näiteks duši all, pritsides teda veega või niisutades märgade jahedate riietega ning lehvitades talle jahedamat õhku.

Hea lugeja, mitu kraadi sinu töökohas sooja on? Registreeri end rahvaajakirjanikuks, kirjuta lugu ning võid võita rahalise preemia!