Nimelt on jahi käigus loodusesse sattuvad pliihaavlid ohtlikud lindudele, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Kui haavleid on veekogude ääres või põhjas palju, kipuvad veelinnud neid seedimise soodustamiseks väikeste kivikeste pähe sisse sööma,” ütles Erakonna Eestimaa Rohelised riigikoguliige Aleksei Lotman. “Plii on aga mürgine ning linnud hukkuvad mõne aja pärast.”

Lotman ütles, et probleem on eriti tõsine madalates veekogudes ja märgaladel, kus toimub intensiivne linnujaht. “Kuna Eestis pole seda probleemi lähemalt uuritud, pole selle ulatus teada,” osutas Lotman, tuues esile, et kindlalt on teada üks mürgitusjuhtum. Selle puhul langes plii ohvriks meil kõige rangema kaitse all olev merikotkas, kes oli ilmselt söönud mürgitunud parti.

Esialgse versiooni kohaselt oleks pidanud pliihaavlite kasutamise keeld jõustuma juba järgmise aasta alguses, kuid ärritatud jahimeestel õnnestus välja rääkida viieaastane üleminekuperiood. “Enamik Eestis kasutusel olevaid nõukogudeaegseid püsse pole mõeldud pliihaavlite alternatiiviks olevate terashaavlitega laskmiseks. Püsside väljavahetamine toob aga jahimeestele kaasa kokku miljonilised kulutused,” põhjendas Eesti jahimeeste seltsi direktor Andres Lillemäe, miks kütid palusid viie-aastat üleminekuaega.

Lillemäe märkis, et peale selle, et kasutusele võetavad terashaavlid on pliihaavlitest kallimad, on ka nende tabavus ja surmamis-efektiivsus kehvem.

Lotman aga osutas, et pliihaavlitele on peale terashaavlite ka muid alternatiive. “Olemas on ka erinevaid tinasulamitest haavleid, mis on pliihaavlitest mitu korda vähem mürgised.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines