EPL: Olete kursis sellega, et Eestis praegu arutletakse, kas peaksime ehitama uue tuumajaama koos Soomega. Küsimus on muidugi ka selles, kas soomlased võtavad meid kampa. Mis te arvate, kas soomlased peaksid meile käe ulatama ning aitama tõesti Eestit Euroopa energiasüsteemiga ühendada?

Vatanen: Kui see on praktiliselt ja finantsiliselt teostatav, siis miks mitte. Mida suuremad mahud, seda parem ju. Ma ei tea küll, kas sellel oleks praktilist mõtet, kuna see eeldaks ju suuri veealuseid elektrikaableid.

Hetkel on meil üks juba olemas ja teine ehitamisel.

Siis küll, see annaks teile rohkem stabiilsust. Mida väiksem sa oled, seda haavatavam sa oled. Kui mina oleks Soome diktaator (naerab — J.J.), ehitaksin palju rohkem tuumajaamu ning pikendaksin elektrikaableid Eestisse, Rootsi ja igale poole. Ma ekspordiks energiat. Sest kui teised riigid on nii lühinägelikud ja ei mõista, et see toob raha sisse, muudame selle ekspordiartikliks. Muidugi siis inimesed ütlevad, et nad ei taha saada meie tuumajäätmeid. No kuulge, jäätmed pole ju üldse probleemiks.

Mis vahet seal on, kas jäätmed tulevad elektri eest, mida kasutavad soomlased või eestlased. Ehkki see kõik võtab aega, pöördun Soome juhtide poole, et selgitage seda inimestele. Kuid (Soome peaminister) Matti Vanhanen, kes on küll teinud üht-teist head, on väga ettevaatlik. Ta vähendab Nord Streami torujuhtme olulisust ning taaskord näeme, et Soome positsioon erineb Baltimaadest ja Rootsist.

On ju mõnevõrra üllatav, et Rootsi on nii-öelda meie poolel, erinevalt Soomest.

Tegelikult on ju rootslased ajalooliselt olnud otsekohesemad ja seda mitte ainult Olof Palme aegadel. Loomulikult on sel torujuhtmel oluline mõju, isegi kui sel poleks poliitilist tähendust. Kuid venelased ise ju on öelnud, et energia on nende välispoliitikavahend. Aga kui sel poleks poliitilist tähendust, miks nad ei pakkunud välja, et viime selle üle maa? Ma ei tea küll, kas te oleks selle vastu võtnud, kuid ma ei usu, et nad seda väljagi pakkusid.

On ju selge, et maa peale on odavam ehitada kui merepõhja. Ja siis teie oleks saanud transiidilt tasu võtta. Ja see, kas te ka ise gaasi kasutanuks, on hoopis teine asi. Neile oleks olnud selline lähenemisviis lihtsam teostada, kuid (praegune valiti vaid sellepärast, et) see pidi Baltimaadest mööda minema. No kuulge, me peame ju tunnistama, kui kuskil tehakse suitsukatet.

Mida peaks tegema praegu, kui kõik hinnad kütusehindade kiire tõusu valguses samamoodi lakke kargavad?

Inimkond on läbi aegade tõestanud, et ainus viis igast kriisist väljatulekuks on uus tehnoloogia. Paljud kasutavad praegust paanikat selleks, et soovitada kasvu aeglustumist ja isegi negatiivset kasvu. Kuid see oleks suurim viga, kuna meil on maailmas neli miljardit vaest ja kaks miljardit väga vaest inimest, kel on vaja ka päevavalguse kätte tulla. Meil on vaja edasi minna ja seda on võimalik teha vaid tänu tehnoloogiale. Mitte naastes käsitöö juurde, kasutades mootorsae asemel kirvest ja käsisaagi. Inimesed on tõsimeeli selliseid asju välja pakkunud! Mitte mingil juhul! Kui me hakkame tagasi liikuma, siis läheb ka meie tootlikkus alla ning seeläbi vaesus üles. Me peame hoopis uskuma turujõududesse, kuna turg tuleb välja uute tehnoloogiliste lahendustega, kui neile selleks võimalus anda. Selleks peame me investeerima haridusse, teadustegevusse ja tehnoloogiasse.

Näiteks 1850. aastatel arvati, et London on peagi piltlikult öeldes kaetud hevosenkakka’ga ja see oli toona tõesti suur probleem, kuna seal oli kümneid või sadu tuhandeid hobuseid. Ja siis inimene leiutas auto ning see ongi moodus edasiminekuks.

Aga kust tulevad ressursid selleks? Ja mida peab Euroopa Liit tegema?

Kindlasti ei või Euroopa Liit öelda, et me peame sundima kogu Euroopat kasutama taastuvenergiat 20 protsendi ulatuses iga hinnaga. Et ainus oluline asi on fossiilsete kütuste säästmine ja energiaefektiivsus, kuid tuumaenergeetikale öeldakse mitu korda ei ja seda me lahendusena ei näe.

Kui me vaatame taas Soome tuumaenergeetikat, siis nende kahe reaktori puhul, mis on juba raamatupidamislikult maha kantud, maksis üks megavatt-tund alla 15 euro. Samas kui Prantsusmaal, kus praegu seaduse alusel ehitatakse tuulepargid, mida nad ei vaja, on see 82 eurot megavatt-tunni kohta. Seega Soomega võrreldes viis korda rohkem ning nad töötavad vaid ühe tunni jooksul neljast. See ei ole ju normaalne, me ei saa niimoodi avaliku sektori raha raisata.

Euroopa Liidu kliimapakett seega ei toimi? Kas see üldse võetakse vastu?

Juba selle asja nimi on täiesti vale, see peaks olema energiapakett. Kliima teeb seda, mida ta on alati teinud ja jääb alati tegema. Mida meie peame tegema, on olla energiaefektiivsed. Me saastame jõukuse vastu. Me ei põleta ju raha, me saame jõukust, heaolu. Tuleb vaadata seda, mis on saastamise ja jõukuse omavaheline suhe.

Näiteks Hiina saastab iga majanduse poolt teenitud uue dollari kohta 14 korda rohkem kui Prantsusma, sest nende tehnoloogia on veel vana, palju sellest põhineb kivisöel ja väga vähe tuumaenergeetikal. Samas kui Prantsusmaal on tehnoloogiline tase väga kõrge ja tuumaenergiat palju.

Mõned inimesed pakuvad tänapäeval välja, et hakkame tagasi liikuma. Ärgem lennakem, jätkem auto koju, jätkem muru niitmata. No kuulge! Nii läheme ju Hiina suunas ja vähendame oma tootlikkust. Me peame suurendama tootlikkust, parandama tehnoloogiat. Me vajame paremaid mootorsaage, muruniidukeid, mootoreid. Ja niimoodi need asjad käivad.

Järgmise põlvkonna tuumareaktorid, mis on saadaval 10–15 aasta pärast, kasutavad 50 korda vähem uraani kui tänapäevased. Täpselt nii tehnoloogia töötabki. Meil on ka ju uued arvutid, mis kasutavad räni asemel grafiiti, millel pole takistust. Ning arvutite võimsus muutub sellega kohe 1000 korda kõrgemaks praegusega võrreldes. Ehk siis me ei pea minema Hiina suunas, vaid Hiina peab suutma omalt poolt uut tehnoloogiat välja töötada. Siis on nad võib-olla 15 aasta pärast seal, kus Prantsusmaa on nüüd. Ja vahepealsel ajal peab Prantsusmaa ka edasi liikuma.

Aga kuidas muuta inimeste mõttemaailma? Teha selgeks, et tuumaenergeetika on lahendus?

On tegelikult ebaaus, kuidas praegu räägitakse, et me suudame lahendada inimkonna energiavajadused 50 aasta pärast ilma tuumaenergeetikata. 50 aastaga energiatarbimine kahekordistub ja seda isegi juhul, kui me vähendame saastekoguseid ja parandame tehnoloogiat. Paljud inimesed kasutavad praegu väga vähe energiat, kuna nad elavad vaesuses. Kuid 2060. aastaks on meil kolm miljardit inimest praegusega võrreldes enam ja meie tarbimine suures plaanis kahekordistub.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines