“On täiesti selge, et põlevkivijäätmed on meil kõige suuremad saastajad. Võrreldes selles äris oleva käibe ja tuludega on saastetasud marginaalsed, aga saaste ülisuur,” ütles Tamkivi Eesti Päevalehele.

“Meie ettepanek on tõsta poolkoksi ladestamistasu vähemalt olmejäätmetega samale tasemele. Ettevõtetele tuleb märku anda, et seni kestnud odavate tasude aeg saab otsa ja edasi maksustatakse neid jäätmeid kõrgelt.”

Sisuliselt tähendab see tootjate jaoks vähemalt kümnekordset ladestamistasu tõusu, sest seni on nad pidanud maksma ühe tonni poolkoksi ladestamise eest ühe euro ehk veidi alla 16 krooni.

Olmejäätmete ladestamise hind on praegu aga 150 krooni kandis ning tõuseb lähiaastatel umbes kahekordseks.

Põlevkivi poolkoks tekib põlevkiviõli tootmisel ning sellega tegeleb Eestis kolm ettevõtet: Viru Keemia Grupp (VKG), Kiviõli Keemiatööstus ja Eesti Energia Narva õlitehas.

VKG juhatuse esimehe Janek Parkmani sõnul antaks nii suure maksukoormuse tõstmisega põlevkiviõli tootmisele surmalöök. “Ministeerium võiks siis juba otse öelda, et paneme põlevkiviõli tootmise üldse kinni. Nad lähtuvad sellest, et põlevkiviõli hinnast kümnendik peaks olema saastetasud. Ükski sektor ei kannata kümne protsendi suuruse lisamaksu maksmist,” rääkis Parkman ning lisas, et praegu moodustavad erinevad saastetasud õli lõpphinnast üks-kaks protsenti. Tema hinnangul oleks Eesti tingimustes sobiv tõsta poolkoksi ladestamistasu 10–20 protsenti.

Samal ajal teenivad põlevkiviõlitootjad praegu hiigeltulu. Keskkonnaministeeriumi andmete järgi on ühe tonni õli omahind ettevõtetele umbes 2500 krooni, maailmaturul müüakse seda edasi aga rohkem kui 5000-kroonise tonnihinnaga. Ühe tonni põlevkiviõli tootmisel tekib keskmiselt 3,5 tonni poolkoksi, aastas ladestatakse seda Eestis umbes miljon tonni ehk kaks korda rohkem kui olmejäätmeid.

Kui palju poolkoksi ladestamistasu täpselt tõuseb, on ministeeriumi keskkonnaökonoomika nõuniku Eva Kraavi sõnul veel vara öelda.

“Esimene tööplaan valmib jaanipäevaks,” lausus ta. Tema hinnangul oleks aga esialgu sobiv tõsta see tasu 15 kroonilt tonni kohta umbes 80 kroonini. Kraav nimetas skandaalseks tõika, et näiteks VKG Eestisse jäävas toodangus on saastetasu osakaal alla kahe ning ekspordiks minevas toodangus alla ühe protsendi. “Me ei taha ühtegi ettevõtet ära tappa ega põhja lasta, aga pole õigustatud, et riik toetab ühe väikese ärimeeste grupi hiigelkasumi saamist. Seni on seda tehtud,” ütles ta.

Keskkonnaministeeriumi plaanide järgi hakkaksid uued tasud kehtima 2010. aasta algusest, kui jõustub kõiki saastetasusid hõlmav muudatustepakett.


KOMMENTAAR

Valdur Lahtvee, põlevkivispetsialist:

“Põlevkivi poolkoksi tonnihind peaks olema umbes 100–150 krooni ehk kümme korda kõrgem kui praegu, sest poolkoks tekib, kui õli toodetakse vana tehnoloogiaga. Praegu on kasutusel juba uued tehnoloogiad, mille käigus poolkoksi ei tekigi.

Praegu puudub tootjatel motivatsioon vana tehnoloogiat välja vahetada, kuna poolkoksi hind on ülimadal. Samal ajal on poolkoks väga keskkonnaohtlik, sest sisaldab väga palju fenoole, mis looduses ei lagune. Kui need ained satuvad näiteks joogivee kaudu inimese toiduahelasse, siis mõjub see tervisele väga halvasti.

2009. aastaks peavad kõik prügilad olema uuendatud ehk kaitstud põhjaga, kuid näiteks Kohtla-Järvel seda alles ehitatakse, Kiviõli oma on valmis. Sellistes prügilates kontrollitakse nõrgvett ja kui selles on liiga palju ohtlikke aineid, siis seda puhastatakse. Sellest hoolimata on poolkoks ka prügilas ohtlik. Tootjatelt tuleb nõuda, et mindaks üle uuele tehnoloogiale, mis on tegelikult olemas juba paarkümmend aastat.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines