Kinopunktide rajamist ja nüüdisaegse tehnikaga varustamist on ministeeriumi filminõuniku Meelis Muhu sõnul vaja ainuüksi seetõttu, et väärtustada Eesti filmiloomingut ja anda maksumaksjale võimalus nautida rahvusliku filmi võidukäigu ajal kodumaiseid linateoseid suurelt ekraanilt, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tänavune suurim kinotagasitulek leiab aset Sillamäe kultuurikeskuses, stalinistlikus arhitektuuripärlis, kus juba enne maja kapitaalremonti minekut on kavas hakata filme näitama. “See on olnud kaunil Nõukogude ajal, kui me käisime viimati kinos,” meenutas Sillamäe haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Tiina Kasema.

1,35 miljoni kroonise toetuse eest soetati filmiprojektorid, heliseadmed ja ekraan. Praeguse kava kohaselt läheb statsionaarse kinosaali sisustamisega aega veel suveni. “Saali suurus on 450 kohta, see on meie jaoks ikka väga piisav,” iseloomustas Kasema 16 491 elanikuga linna vajadusi. Kuigi on lootus euroliidu raha toel muinsuskaitsealune maja 2009. aastast remonti panna, ei võta linnavõim kino ajutise projektina. “Oleme remondiraha ootuses elanud aastakümneid,” ütles Kasema.

Jõgeval avatakse veebruaris kinopunkt kultuurikeskuse saalis, avafilmiks on valitud Olivier Dahani “Edith Piaf — elusse armunud”. Statsionaarset kino pole Jõgeval olnud vähemasti 15 aastat, seni sõideti 5984 elanikuga maakonnakeskusest kinno Põltsamaale ja nooremad filmisõbrad ka 50 kilomeetri kaugusele Tartusse.

Kinoprojekti eestvedaja, linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder ütles, et miljoni krooni eest soetatud tehnika vajab veel lõplikku häälestamist. Kinosaali sissetöötamisajaks on arvestatud aasta-paar, esialgu näidatakse filme 30–40-kroonise pileti eest korra nädalas pühapäeviti, sest muul ajal on maja täis.

Kahel aastal on kokku 760 000 krooni kino tagasitulekutoetust saanud Haapsalu, kus filminäitamine pole küll katkenud, ent tehnika vajas värskendamist. Kuigi keskus ootab täielikku renoveerimist, on saalis juba paar aastat moodne digitaalheli.

“Oleme saanud heli korda, ekraan on üleval ja lähiajal, ilmselt märtsi alguseks, tuleb uus projektor. Praegune on 1975. aastast,” ütles kultuurikeskuse direktor Gülnar Murumägi. Tema sõnul kahekordistus publiku hulk pärast heli paranemist. Päris täis pole 565-kohaline saal küll tulnud: omamaised väärtfilmid toovad 200–300 pealtvaatajat, sagedamini istub saalis kümmekond inimest.

Kinoheliseadmed vahetati mullu ka Tapa kultuurikoja saalis, kus aasta keskmine vaatajaskond on juhataja Arvo Silla sõ-nul 100 inimest seansil.

Publikunappuse pärast oli kino püsimajäämine tõsiselt päevakorral detsembris Saaremaal Pöide vallas. Viimaks otsustas vald leppida umbes kümne vaatajaga, üritada filme edasi näidata ning otsida toetusi heliaparatuuri juurde 40 000-kroonise hääleploki soetamiseks.

Eeldades, et filmindus ei taandu mobiiltelefonidesse ja arvutiekraanile, tekitab tehnoloogia kärme areng kultuuriministeeriumi filminõuniku sõnul siiski küsimusi: mida näidata praegu soetatava tehnikaga, kui filmilevitajad asuvad pakkuma digikoopiaid, ning milline on see ülinapp programm ajal, kui ka Tartusse jõuavad vaid pooled Eestis linastuvatest filmidest.

Nelja aasta jooksul on riik kinode taasavamisse panustanud 10,9 miljonit krooni. Võrdluseks: Tallinna praegu ehitatava uue Sakala keskuse seitsme saaliga kino sisseseadesse investeerib Cinamon ligi 55 miljonit krooni.

Esialgu vaid maakinode korrastamiseks mõeldud programm ei sea toetuse taotlejatele rangeid piiranguid, raha võib küsida ja on antudki näiteks kinotoolide ostuks. Tänavu jagatav viis miljonit krooni ootab taotlejaid 20. veebruarini.

Suuremad toetused aastatel 2004-2007

•• Sillamäe linnavalitsus: filmiprojektorite, heliseadmete ja ekraani soetamine — 1,35 miljonit krooni

•• MTÜ Kinoliit: 2 filmiprojektori soetamine koos lisavarustusega — 876 953 krooni; videoprojektori ja kinoheliseadmetele uute helilugejate soetamine — 200 000 krooni; kinoekraani soetamine ja paigaldustööd — 105 922 krooni

•• Jõgeva linnavalitsus: filmiprojektorite, heliseadmete ja ekraani soetamine — 1,008 miljonit krooni

•• Haapsalu linnavalitsus: filmiprojektorite soetamine — 400 000 krooni; Dolby Digitali heliseadmete ja ekraani soetamine — 360 000 krooni

•• Valga linnavalitsus: Dolby Digitali heliseadmete ja ekraani soetamine — 300 000 krooni; filmiprojektorite soetamine — 300 000 krooni

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines