Kim Kuk-song oli enese sõnul „punastest punaseim”, aga auaste ja lojaalsus ei taga Põhja-Koreas ohutust. 2014. aastal oli ta sunnitud põgenema, elab nüüd Soulis ja töötab Lõuna-Korea luure heaks.

Kim Kuk-song kirjeldas Põhja-Korea juhtkonda kui igal võimalusel meeleheitlikult raha teenida üritavat, alates narkotehingutest kuni relvade müügini Lähis-Idas ja Aafrikas. Kim rääkis ka Pyongyangis tehtavate otsuste taga olevast strateegiast, rünnakutest Lõuna-Korea vastu ja väidetest, et Põhja-Korea spiooni- ja kübervõrgustikud võivad jõuda maailmas igale poole.

Kim Kuk-songi viimased aastad Põhja-Korea tippluureüksuses aitavad heita pilku riigi praeguse valitseja Kim Jong-uni karjääri algusele.

Põhja-Korea moodustas 2009. aastal uue luureteenistuse, mis nimetati Luure Peabürooks. Kim Jong-uni kasvatati siis riigi uueks juhiks isa Kim Jong-ili asemel, kes oli saanud rabanduse. Büroo juht oli Kim Yong-chol, kes on endiselt Kim Jong-uni üks lähemaid abisid.

Kim Kuk-songi sõnul tuli 2009. aasta mais käsk moodustada terroriüksus, et tappa Lõuna-Koreasse põgenenud Põhja-Korea ametnik.

„Kim Jong-uni jaoks oli see tegu kõrgeima juhi (tema isa) rahuldamiseks,” ütles Kim Kuk-song. „Terroriüksus moodustati Hwang Jang-yopi salajaseks tapmiseks. Mina isiklikult juhtisin ja viisin selle töö läbi.”

Hwang oli kunagi Põhja-Korea üks mõjukamaid ametnikke. Tema põgenemist 1997. aastal Lõuna-Koreasse ei andestatud. Soulis oli ta Põhja-Korea režiimi suhtes äärmiselt kriitiline ja Kimide perekond tahtis kättemaksu.

Tapmiskatse aga nurjus. Kaks Põhja-Korea majorit kannavad selle eest Soulis endiselt kümneaastast vanglakaristust. Pyongyang on oma osalust alati eitanud ja väitnud, et tegemist oli Lõuna-Korea lavastusega.

Aasta hiljem uppus Lõuna-Korea sõjalaev Cheonan, mida tabas torpeedo. Hukkus 46 selle meeskonnaliiget. Pyongyang eitab oma süüd.

2010. aasta novembris tabasid Lõuna-Korea Yeongpyeongi saart kümned Põhja-Korea suurtükimürsud. Hukkus kaks sõdurit ja kaks tsiviilisikut.

Kim Kuk-songi sõnul ei olnud ta isiklikult nende operatsioonidega seotud, aga need ei olnud Luure Peabüroo ametnikele saladus ja nendega uhkustati. Need operatsioonid ei ole tema sõnul saanud toimuda ilma käskudeta tipust.

„Põhja-Koreas ei saa isegi teed ehitada ilma kõrgeima juhi otsese heakskiiduta. Cheonani uputamine ja Yeongpyeongi saare tulistamine ei ole asjad, mida oleksid saanud läbi viia alluvad. Sedalaadi sõjalist tööd kavandatakse ja viiakse ellu Kim Jong-uni erikäsul. See on saavutus,” ütles Kim Kuk-song.

Kim Kuk-songi sõnul vastutas tema Lõuna-Korea vastaste strateegiate eest. Ta saatis spioone Lõuna-Koreasse ja viis nende abil läbi operatsioone. Ta tõi ka ühe näite.

„Oli juhtum, kui Põhja-Korea agent saadeti tööle Lõuna-Korea presidendiadministratsiooni ja ta naasis ohutult Põhja-Koreasse. See oli 1990. aastate alguses. Pärast töötamist Sinises Majas (Lõuna-Korea presidendi residents - toim) kuus aastat, tuli ta ohutult tagasi ja töötas Tööpartei 314. koordineerimisbüroos. Ma võin teile öelda, et Põhja-Korea operatiivtöötajad mängivad aktiivset rolli mitmetes kodanikuühiskonna organisatsioonides ja tähtsates institutsioonides Lõuna-Koreas,” ütles Kim Kuk-song.

Põhja-Korea võib olla üks maailma vaesemaid ja isoleeritumaid riike, aga Pyongyang on loonud 6000 oskuslikust häkkerist koosneva armee.

Kim Kuk-songi sõnul andis Kim Jong-il 1980. aastatel käsu õpetada välja uus personal, et valmistuda kübersõjaks.

„Morabongi ülikool valis kõige säravamad tudengid kogu riigist ja nad said kuus aastat eriharidust,” ütles Kim Kuk-song.

Kim Kuk-songi sõnul tegutsevad häkkerid 414. koordinatsioonibüroos, mida sisemiselt nimetati Kim Jong-ili informatsioonikeskuseks, millel oli otseliin riigi valitsejaga.

Kim Jong-un on viimasel ajal teatanud, et riik on taas silmitsi kriisiga ning aprillis teatas ta, et ees seisab uus „vaevaline marss”. Seda väljendit kasutati 1990. aastate näljahäda kohta.

Kim Kuk-Song oli tollal operatsioonide osakonnas ja tal kästi koguda revolutsioonilist raha kõrgeima juhi jaoks. See tähendas tema sõnul ebaseaduslike narkootikumidega tegelemist.

„Narkootikumide tootmine Kim Jong-ili Põhja-Koreas tipnes vaevarikka marsi ajal,” ütles Kim Kuk-song. „Tollal lõppes operatsioonide osakonnal revolutsiooniline raha kõrgeima juhi jaoks. Pärast sellele ülesandele määramist ostsin ma välismaalt Põhja-Koreasse kolm välismaalast, ehitasin tootmisbaasi Töölispartei 715. koordinatsioonibüroo väljaõppekeskusse ja tootsin narkootikume. See oli ICE (kristallmetamfetamiin). Siis saime me selle dollariteks teha, et kinkida need Kim Jong-ilile.”

BBC küsis, kuhu narkoraha läks.

„Et aidata teil aru saada, kogu raha Põhja-Koreas kuulub Põhja-Korea juhile,” ütles Kim Kuk-song. „Selle raha eest ehitas ta villasid, ostis autosid, ostis süüa, sai riideid ja nautis luksust.”

Põhja-Korea 1990. aastate näljahädal oli hinnanguliselt sadu tuhandeid kuni miljon ohvrit.

Teine sissetulekuallikas oli Kim Kuk-songi sõnul ebaseaduslik relvade müük Iraanile, millega tegeles operatsioonide osakond.

„Olid spetsiaalsed kääbusallveelaevad, pooleldi sukelduvad. Põhja-Korea oli väga hea sellise tippvarustuse ehitamises,” ütles Kim Kuk-song.

Kim Kuk-songi sõnul müüs Põhja-Korea relvi ja tehnoloogiat ka pikki kodusõdu pidanud riikidesse. ÜRO on süüdistatnud Põhja-Koread relvade müümises Süüriasse, Myanmari, Liibüasse ja Sudaani.

Kim Kuk-song ise elas Põhja-Koreas privilegeeritud elu. Enda sõnul sai ta Kim Jong-uni tädilt kasutada Mercedes-Benzi ja tal lubati vabalt välismaal käia, et juhile raha koguda. Ta müüs haruldasi metalle ja kivisütt ning tõi kohvriga kodumaale miljoneid.

Kim Kuk-songi poliitilised sidemed abielu kaudu lubasid tal liikuda erinevate luureteenistuste vahel, aga needsamad sidemed seadsid tema ja ta perekonna ka ohtu.

Veidi pärast troonile asumist otsustas Kim Jong-un läbi viia puhastuse, et kõrvaldada kõik, keda ta ohtlikuks pidas, sealhulgas oma onu Jang Song-thaeki. Oli räägitud, et Jang oli Põhja-Korea de facto juht, kui Kim Jong-ili tervis alt vedas.

Põhja-Korea riiklik meedia teatas 2013. aasta detsembris, et Jang on hukatud.

„Ma olin rohkem kui üllatunud, see oli surmav löök ja ma olin vapustatud,” ütles Kim Kuk-song. „Ma tundsin kohe, et mu elu on ohus. Ma teadsin, et ei saa enam Põhja-Koreas eksisteerida.”

Kim Kuk-song oli välismaal, kui hukkamisest ajalehest luges. Ta otsustas koos perega Lõuna-Koreasse põgeneda.