VIDEO ja BLOGI | Vähemalt 100 000 vaktsiini- ja ravimidoosi on hävinenud. Lanno: kui on vaja vastutus võtta, teen seda mina
(591)Temperatuuritõusu tõttu muutus kasutuskõlbmatuks üle 68 000 doosi AstraZeneca vaktsiini, mis oli mõeldud teistele riikidele annetamiseks. Lisaks juba raisku läinud koroonavaktsiinidele on riknemisohus ka paljud riiklikusse immuniseerimiskavasse kuuluvad vaktsiini- ja ravimidoosid, mis olid mõeldud perearstikeskustele, esmatasandi tervisekeskustele ja sünnitusosakondadele. Kuni uute koguste saabumiseni tuleb neil võib-olla mõningase kitsikusega rinda pista.
Mari-Anne Härma märkis, et üks laos hoiustatud COVID-i ravimitest oli antikeharavim. Ülejäänud vaktsiinide seas olnud tema kinnitusel ka lastehalvatuse ja teiste haiguste vastaseid vaktsiine. Millal riknenud ning riknemisohus vaktsiinid-ravimid asendatakse, on selgumisel – praegu veel oodatakse vastuseid ravimitootjatelt. Kõigi ravimite ega vaktsiinide jaoks ei pruugi temperatuurihälve toodet kasutuskõlbmatuks muuta.
Ülejäänud vaktsiinide ja muude ravimite kõlblikkuse hindamine veel kestab. Seni hoitakse liiga soojas ruumis olnud ravimeid ja vaktsiine karantiinis.
Laol oli aega soojeneda tervelt kolm päeva
Terviseamet algatas juhtunu asjaolude uurimise. Tanel Kiik kinnitas, et sõltumatu hinnang antakse toimunule ka riigikantselei poolt, kus juhib uurimist riigisekretär Taimar Peterkop.
Pressikonverentsil selgus, et laoruumi soojenemine olevat alanud juba 22. juunil ehk nädal aega tagasi. Kuigi nii terviseametil kui ka Riigi Kinnisvara AS-il on ruumide temperatuuri kontrollimisel kasutusel dubleeritud süsteem, ei registreerinud kumbki osapooltest süsteemiriket. Mis põhjusel, see on veel teadmata. Pahatahtlik sekkumine kolmandalt osapoolelt on välistatud, rikke põhjuseks peetakse esialgu kuumalainet.
Temperatuuritõusust saadi teadlikuks alles 25. juunil, kolm päeva hiljem, mil tööline läks ladu üle vaatama. Selleks hetkeks oli temperatuur jõudnud 14 kraadi kanti, mis on küll tavamõistes pigem jahe, ent ravimite ja vaktsiinide puhul ohtlikult kõrge.
Hooned, kus külmruumid asusid, valmisid ja võeti kasutusse alles 2017. aastal. "Seda arusaamatum on, kuidas külmutusruumid vastu ei pidanud," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul peetakse soojenemise põhjuseks kuumalainet. "Seadmed olid hooldatud, aga kuumus käis neile üle jõu," selgitas ta. Ta märkis, et nelja aasta vältel pole süsteemidega olnud siiani ühtegi probleemi.
Lanno andis mõista, et tema päevad terviseameti juhina võivad olla loetud
Vastuseks Delfi küsimusele sellest, kes võtab juhtunu eest poliitilise vastutuse ning enda ametikohast ilma jääb, ütles Tanel Kiik, et on rääkinud peaminister Kaja Kallasega ning palunud riigisekretär Taimar Peterkopil moodustada juhtunu uurimiseks komisjon. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno viitas, et sule sappa saajaks võib olla tema: "Kui riigikantselei komisjon on teinud oma töö ning kui selgub, et juhtunu on minu vastutada, tuleb mul see samm teha."
Terviseameti peadirektor märkis, et laoruumis paiknevad tooted olid kindlustatud. Omavastutuseks on lepingu kohaselt 10%. Summa, mis temperatuurimuudatusega raisku läks, jääb hetkel kinnitatud koguse põhjal 1,15 miljoni euro kanti. Täiendavad kahjud on veel selgumisel.
Eesti-sisest COVID-19 vaktsineerimiskava see juhtum ei mõjuta, kuna kõnealused AstraZeneca vaktsiinid olid mõeldud idapartnerluse riikidele jagamiseks. Riknenud vaktsiinid asendatakse ilmselt tulevikus saabuvate tellimustega.
