Arradondo ütles juba mullu juunis, umbes kuu pärast Floydi surma, mis kutsus esile ulatusliku protestiliikumise kogu USA-s ja mujalgi maailmas, et Floydi surm oli traagiline ja mitte väljaõppe puudumise tagajärg, vahendab NBC News.

„See oli mõrv, see ei olnud väljaõppe puudumine,” ütles Arradondo, kes kiiresti kõik neli intsidendis osalenud politseinikku päev pärast Floydi surma vallandas.

„Politseinikud teadsid, mis toimub, üks põhjustas selle tahtlikult ja teised ei hoidnud seda ära,” ütles Arradondo juunis.

Eile oli Arradondo juba kohtus tunnistajapingis ja mõistis Chauvini taas hukka. Süüdistajate sõnul hoidis Chauvin üheksa minutit ja 29 sekundit oma põlve Floydi kaelal. Tegemist on haruldase juhtumiga, kus politseiülem tunnistab omale allunud politseiniku vastu. Arradondo on teinud seda 2017. aastal korra ka varem.

Chauvini süüdistatakse teise ja kolmanda astme mõrvas ning teise astme tapmises.

Prokurör Steve Schleicher küsis Arradondolt, kas tal on oma arvamus selle kohta, millal Chauvin oleks pidanud Floydi kinnihoidmise, sealhulgas põlve tema kaelal hoidmise, lõpetama.

„Siis, kui hr Floyd oli lõpetanud vastupanu ja kindlasti siis, kui ta oli hädas ja püüdis seda väljendada, oleks see pidanud lõppema,” vastas Arradondo.

„Esialgu on mõistlik püüda teda lihtsalt kontrolli alla saada, esimestel sekunditel,” ütles Arradondo. „Aga kui ei ole enam mingit vastupanu ja selgelt kui hr Floyd enam ei reageerinud ega isegi ei liigutanud, on sellel tasemel jõu rakendamine isiku vastu, kes on kõhuli, käed raudus selja taga, miski, mis ei ole mingil viisil, kujul ega vormis reeglite kohane. See ei ole osa meie väljaõppest ja see ei ole selgelt osa meie eetikast ega väärtustest.”

Süüdistajate sõnul suri Floyd selle tõttu, et Chauvin oma põlve tema kaelal hoidis. Kaitse väitel põhjustasid Floydi surma üledoos, kaasnevad haigused ja adrenaliin.

Arradondo selgitas Minneapolise politsei reegleid jõu kasutamise ja rahustamise taktika kohta. Ta ütles, et Chauvin ei järginud rahustamise, jõu kasutamise ja inimestele vajaduse korral abi osutamise reegleid, kui üle üheksa minuti Floydi kaelal põlvitas. Laialt levinud pealtnägija videos ütleb Floyd Chauvinile korduvalt, et ei saa hingata.

„Meil on hoolitsemiskohustus ja kui keegi on meie vahi all, sõltumata sellest, kas ta on kahtlusalune, on meil kohustus tagada, et me tema eest hoolitseme,” ütles Arradondo.

Prokuratuuri sõnul rikkus Chauvin Floydi kinni hoides mitmeid politsei reegleid, mille kohta ta oli väljaõppe saanud.

Politsei kutsuti mullu 25. mail Minneapolises ühte toidupoodi, sest müüja kahtlustas, et Floyd kasutas sigarettide ostmiseks võltsitud 20-dollarist rahatähte. Arradondo sõnul sellise kuriteo eest tavaliselt ei vahistada, see on mõeldud vägivallakuritegude puhuks.

Arradondolt küsiti ka, kas Chauvin kasutas lubatud põlvega kinni hoidmise võtet.

„Teadliku põlvega kinnihoidmise reegel mainib kerget kuni mõõdukat survet,” ütles Arradondo. „Kui ma vaatan tõendit 17 (kaader pealtnägija videost, kus Chauvin põlve Floydi kaelal hoiab ja juuresolijate poole üles vaatab – toim) ja kui ma vaatan hr Floydi näoilmet, ei paista see ühelgi viisil, kujul ega vormis olevat kerge kuni mõõdukas surve.”