Mõtlesin, et teen siis tähtsa näo ja vaatan kapoti alla – äkki ehmatan auto käima. Kapott lahti ja nina mootorisse.

Kuulsin, et tagant läheneb auto. Mõtlesin, et ei tea, kas peaksin käe püsti ajama ja abi paluma. Samas kuulsin, et auto pidurdab ja jääbki seisma. Bemaris kaks hakkajat noormeest: "Kas teil on abi vaja?"

Ma ei jõudnud veel õieti reageeridagi, kui juba olid nad vea kindlaks teinud ja mu auto lükati käima nagu niuhti. Enne seda jõudsid nad veel kindlaks teha, et mu auto mootoris oli liiga vähe õli. Nad pakkusid, et toovad mulle õli juurde. Ma teatasin neile, kuhu lähen, nad said raha õli jaoks kaasa ja andsid veel mulle soovituse, et ma jätaksin auto mäe peale, kui uuesti seisma jään.

Läksin siis oma tööd tegema ja kui valmis sain, tuli ka mu külastatava pere liige kaasa, et igaks juhuks aidata, kui ma jälle autot käima ei saa.

Möödas oli juba üle poole tunni, süda natuke kripeldas, et mehed said raha, aga õli nad mulle ei too. Lähenedes aga autole, näen juba kaugelt: õlipurk on auto katusel. Ja lisaks sellele oli seal rahahunnik – nad olid tagasi saadud raha sendi pealt katusele pannud.

Suur aitäh Teile, Muusika küla mehed. Nii hea on leida Eestimaalt toredaid inimesi!