Kallas rääkis, et vaadates geograafilist kaarti, oleks Eesti okupeerimine tunduvalt lihtsam kui Ukraina okupeerimine. „NATO vihmavari tagab meile selle, et meil siin pommid ei lenda,“ sõnas ta.

Peamine sõnum NATO liitlastele on Kallase sõnul kaitsekulude tõstmine kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Ta märkis, et siiani ei täida kõik liitlased seda kokkulepet, kuna nad ei näe selleks vajadust.

Kallas on öelnud, et uus NATO peasekretär peaks tulema Ida-Euroopa riigist, mis täidab kaitsekulutuste kahe protsendi eesmärki SKP-st. Eesti toetab Hollandi peaministrit Mark Ruttet, kelle riik ei täida seda eesmärki. „Euroopas käib konventsionaalne sõda ja NATO liikmesriikide kulutused peavad vastama seatud eesmärgile,“ ütles Kallas. Ta sõnas, et Eesti on pööranud tähelepanu Hollandi kaitsekulutustele ning saanud vastuseid, et geograafilise tasakaaluga tegeletakse. Peaminister juhtis tähelepanu, et kui enamus liikmesriike peaks loobuma Rutte toetamisest ja toetama Rumeenia presidenti Klaus Iohannist, siis on Eesti samuti valmis toetama Iohannist.

Kallase sõnul on Eestis kohal USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa sõdurid ning ülejäänute saabumised on paika pandud. Ta lisas, et NATO-s on liikmesriike, kes ei mõista, et kui Ukraina peaks langema, siis Venemaa liigub edasi ja üritab testida ka NATO piire. „Madridi tippkohtumisel liikusime heidutushoiakust kaitsehoiakusse. See tähendab seda, et oleme valmis Eestit kaitsma koos liitlastega esimesest sentimeetrist, esimesest minutist,“ märkis Kallas.

Vaata pikemalt videost!

See lugu on valminud koostöös Tartu ülikooli tudengitega „Reporteritöö“ aine raames. Loe projektist lähemalt SIIT.