Kariņš tegi tagasiastumise teatavaks pärast kohtumist erakonnakaaslasest peaministri Evika Siliņaga, vahendab Läti Delfi.

Kariņši sõnul lahkub ta ametist 10. aprillil, et seim saaks 11. aprillil uue välisministri ametisse kinnitada.

Siliņa ütles, et ametist lahkudes käitub Kariņš korraliku lääne poliitikuna. Peaministri sõnul langetas tagasiastumisotsuse Kariņš ise, et kõrvaldada igasugune kahtlusevari kujunenud olukorra kohta ja lasta läbi viia kõik uurimistoimingud.

„Ma leian, et Krišjānis Kariņš töötas välisministri ametikohal kohusetundlikult ning esindas väga hästi Läti huve nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s,“ rõhutas Siliņa.

Kariņš astus tagasi, et olukord ei mõjutaks valitsuse tööd, selgitas Siliņa, märkides, et Kariņš astus selle sammu pärast peaprokuratuuri eelmise nädala otsust alustada erilendude kohta kriminaalmenetlust.

Läti peaprokuratuur alustas 22. märtsil kriminaalmenetlust, mille andis üle korruptsioonitõrjebüroole (KNAB). Uuritakse võimalikku riigi raha raiskamist erilendude kasutamisega Kariņši välisvisiitide jaoks, kui ta oli peaminister.

Läti riigikantselei andmetel kulutati 2021. aasta septembrist kuni 2023. aasta septembrini sellisteks reisideks riigieelarvest 613 830 eurot ning koos Euroopa Liidu kaetava osaga 1,36 miljonit eurot.

Kontroll näitas, et erireisidele kulutati aastatel 2021-2023 raha summas, mis ületas kokkulepetes ettenähtut.

Nii on olemas reaalne võimalus, et pandi toime kriminaalkuritegu. Peaprokuratuur langetas otsuse algatada kriminaalmenetlus riigi raha raiskamise kohta suures ulatuses.

Kariņš on eesseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel oma erakonna Uus Ühtsus nimekirjas teisel kohal. Küsitlused näitavad Uue Ühtsuse populaarsuse langust enne valimisi. Üks põhjuseid võib olla ka erireiside skandaal.

Läti Delfi mitteametlikel andmetel võib uueks välisministriks saada praegune seimi aseesimees Zanda Kalniņa-Lukaševica.