Venemaal on algatatud kriminaalmenetlus enam kui 50 ametniku vastu Lätist, Leedust, Eestist, Poolast ja Tšehhist. Neid süüdistatakse punamonumentide teisaldamises.

Vastavalt Vene seadustele ähvardab ametnikke Venemaal kuni viie aasta pikkune vangistus.

Läänemets ütles Delfile, et kuna Venemaal on tulemas „presidendivalimised“ ja ka 9. mai pole enam kaugel, siis pole sellises käitumises midagi üllatavat.

„Teistpidi on kindlasti selle eesmärk ka pärssida meie võimekust käia maailmas ringi ja seletada kõikidele riikidele, millega Venemaa Ukrainas praegu tegeleb ja kuidas sellesse suhtuma peab. Sellega püütakse meid võib-olla teistest isoleerida,“ lisas Läänemets.

Siseminister märkis, et kavatseb oma tööga jätkata ning Venemaa tegevusest ta ei heitu, ent selliseid asju võetakse väga tõsiselt. „Mina võtan seda ka niimoodi, et meil on olemas julgeolekuasutused – mina neid usaldan, nad saavad tööga hakkama ja tagavad Eesti riigis turvalisust, kaasa arvatud valitsuse liikmete jaoks,“ ütles Läänemets.

Läänemetsa nõunik Vootele Päi kirjutas sellest ka sotsiaalmeedias.

Kui peaminister Kaja Kallas kuulutati tagaotsitavaks, siis teatas ta, et Venemaa käik pole üllatav, sest see on nende tavapärane hirmutamistaktika. „Me jätkame seniseid samme – Ukraina toetamist, Euroopa kaitse tugevdamist, Vene propaganda vastu võitlemist,“ kirjutas ta sotsiaalmeedias.

„Venemaa arvab, et fiktiivne vahistamiskäsk aitab Eestit vaigistada – ma ei vaiki, jätkan jõuliselt Ukraina toetamist ja seisan Euroopa kaitse tugevdamise eest,“ lisas Kallas.