Seadusandjad ütlesid, et Venemaa president Vladimir Putin kavatseb Ukraina sõja võidu korral võtta rohkem Euroopa territooriume. See suurendab konflikti ohtu NATO alliansiga, mis tooks kaasa tohutuid inim- ja majanduskulusid.

Parlamendi väliskomisjonide esimehed Eestist, Lätist, Leedust, Rootsist, Taanist, Islandilt ja Norrast kõnelesid enne USA visiidi lõppu. Kõnede eesmärk oli avaldada survet USA-le, et too kiidaks heaks uue abipaketi Ukrainale, kes võitleb laskemoonapuuduse ja Venemaa rünnakutega. Kõik riigid peale Rootsi kuuluvad NATO-sse.

Delegatsiooni liikmed ütlesid, et kohtusid administratsiooniametnike ja seadusandjatega, kuid püüdsid peamiselt rääkida vabariiklastega, kes seisavad vastu värskele abile. Ainult üks skeptiline vabariiklaste esindajatekoja liige nõustus nendega kohtuma, ütlesid nad.

Läti parlamendiliige Rihards Kols ütles, et on „veider“, et mõned Ameerika seadusandjad kutsusid eurooplasi üles rohkem suhtlema USA kodanikega, et selgitada neile, millised on Venemaa võidu panused. Tema sõnul on see siiski ameeriklaste teha, vahendab Euractiv.

Delegatsiooni liikmed ütlesid, et nad on korduvalt kuulnud, et Euroopa ei tee piisavalt Ukraina abistamiseks. Kols nimetas seda valeväiteks, mis toob koos sõjaväsimuse narratiividega Putinile vaid kasu.

Eestit esindanud Marko Mihkelsoni sõnul pole USA-lt tulnud selget sõnumit, kuidas see sõda peaks lõppema. Ta lisas, et kõik delegatsioonis esindatud riigid on andnud Ukrainale sõjalist abi rohkem kui 1% SKT-st, samas kui USA on andnud umbes 0,3%.

Kols ütles, et Venemaa on tohutult suurendanud oma sõjalist eelarvet, tema kaitsetööstus töötab ööpäevaringselt ja Moskva impordib lääne tehnoloogiaid vaatamata rahvusvahelistele sanktsioonidele. „Neid ei huvita inimelud. Nad ei hooli kuludest. Peaksime ärkama,“ ütles ta.