Vaimulikud leiavad, metropoliit Eugenile tehtud etteheiteid pidada saab meelevaldseteks ja üksnes poliitiliselt motiveerituteks. „Eesti Vabariigil ei ole põhiseadusest tulenevalt pädevust kirjutada kirikujuhtidele ette, milliseid poliitilisi või ühiskondlikke seisukohti nad peavad avaldama või, kui ei ole tegemist seaduses selgesti keelatud üleskutsetega, ei tohi avaldada,“ kirjutasid nad.

Samuti tõid nad välja, et metropoliit Eugenit ei süüdistata nende arvates üheski õigusrikkumises, vaid valitsuse poliitiliste seisukohtade ebapiisavas omaksvõtus ja väljendamises, lisades, et igaühel on põhiseaduslik õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele.

Niisamuti ei ole vaimulike arvates Eesti Vabariigil õigust sekkuda kanoonilise õiguse valdkonda kuuluvate kirikute vaheliste suhete korraldamisesse. „Põhiseaduslik põhimõte „Riigikirikut ei ole“ kohustab riiki suhtuma kõikidesse kirikutesse ja teistesse usulistesse ühendustesse muuhulgas ka poliitilises mõttes neutraalselt,“ kirjutavad nad.

Metropoliit Eugeni suhtes tehtud otsus jätab vaimulike meelest mulje meelsuskontrolli rakendamise taotlusest, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduses ja Inimõiguste ülddeklaratsioonis sisalduvate põhimõtetega. Samuti õigusriigi olemusega, mille kohaselt kedagi ei tohi käsitleda milleski süüdi olevana ilma vastava kohtuotsuseta.

Veel heidavad nad siseminister Lauri Läänemetsale ette, et kirjutades ühele Eesti Vabariigi seaduste alusel tegutsevale kirikule ette uue, poliitilisele võimule sobivate vaadetega juhi valimise, sekkub ta intensiivselt kiriku siseasjadesse. „Selline käitumine on omane autoritaarsetele režiimidele,“ kirjutasid nad.

Vaimulikud toovad siinkohal välja Lauri Läänemetsa pressikonverentsil öeldu: „Küll aga avaneb kirikul võimalus leida uueks juhiks inimene, kes jagab meie väärtusruumi ning hingab ülejäänud Eesti ühiskonnaga samas rütmis.“

Vaimulikud meenutasid ja tõid paralleele ka1939. aastaga, mil Konstantin Pätsi autoritaarne režiim sundis Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut valima uut piiskoppi, sest senine oli langenud ebasoosingusse ja valitsus peatas nii tema kui ka kiriku juhtorganite tegevuse.

„Meie hinnangul ei kuulu sellised maneerid liberaalse demokraatia ja õigusriigi komberuumi. Oleme sügavalt häiritud väljavaatest, et Eesti riik hakkab edaspidi kirikutelt ja kogudustelt nõudma poliitilist lojaalsust ja truualamlikkust parasjagu võimul oleva valitsuse aadete ja vaadete suhtes,“ kirjutasid vaimulikud.

Politsei- ja piirivalveamet teatas 18. jaanuaril, et ei pikenda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhi metropoliit Eugeni, kodanikunimega Valeri Rešetnikov, elamisluba, ning et ta peab Eestist lahkuma 6. veebruariks. Otsust põhjendati asjaoluga, et metropoliit Eugeni tegevus on riigile julgeolekuohuks. „Riik otsustas elamisloa pikendamisest keelduda, kuna Rešetnikov toetab oma avalikus tegevuses ja sõnavõttudes agressorit ning ta pole vaatamata varasematele hoiatustele oma käitumist muutnud,“ selgitas Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru.