Vahistamismäärused viitavad süüdistustele inimsusevastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes osalemises. Määrused järgivad kriminaaluurimist Douma linnas ja Ida-Ghouta piirkonnas 2013. aasta augustis toimunud keemiarünnakute kohta, kui hukkus üle 1000 inimese.

ÜRO ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni ühisuurimine on leidnud, et Süüria valitsus kasutas 2017. aasta aprillirünnakus närvimürki sariini ja on korduvalt kasutanud kloori. Süüria eitab keemiarelvade kasutamist.

See on esimene rahvusvaheline vahistamismäärus Süüria riigipeale ning, mis on välja antud seoses Ghoutas toimunud keemiarelvarünnakuga, ütles advokaat ja Süüria meedia- ja sõnavabaduse keskuse asutaja Mazen Darwish, kes algatas Prantsusmaal juhtumi.

Darwishi sõnul vastutab president paljude kuritegude eest Süürias, eriti seda tüüpi relvaga rünnakute eest.

Reuters kirjutab, et sellised vahistamismäärused on haruldased ametis olevatele riigipeadele, kuid siiski on erandid rahvusvahelises õiguses puutumatusest, kui riigipead süüdistatakse sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes või genotsiidis.

Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on praegu kaks riigipeade vahistamiskäsku: ametis oleva Venemaa presidendi Vladimir Putini ja ​​Sudaani endise presidendi Omar al-Bashiri vastu.

Käskkirjad anti välja Süüria keemiarelvade programmi loonud agentuuri Scientific Studies and Research Center direktorile Ghassam Abbasile ning julgeolekuülemale ja sideohvitserile Bassam al-Hassanile. Assadi venda Maherit peeti kaasosaliseks neljanda soomusdiviisi juhina.