Ennelõunane erikomisjoni istung kujunes oodatult tuliseks. Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) ning oma vara, tulude ja huvide deklaratsioonide osas aru andma kutsutud Kaja Kallas (Reformierakond) ei peljanud arutelu käigus isiklikuks minna.

„Ma tunnen Venemaad hästi, ma olen seal isegi suursaadik olnud mõnda aega,“ sõnas Helme, viidates Kallasest suuremale teadmistepagasile, mis puudutab idanaabrit.

„Aga kuidas sul seal läks?“ torkas Kallas selle peale vastu. „Tahad sa rääkida äkki oma avalike huvide deklaratsioonist, kuidas selle saadikukohaga seal läks ja kuidas see rikkus tuli? Kui kõigil on samad standardid, siis...“

„...siis me läheme tagasi VEB fondi juurde, siis me läheme tagasi kümne miljoni juurde, siis me läheme tagasi hoiukassade juurde,“ ei jäänud Helme võlgu. „Minu teema ei ole praegu teemakorras.“

Toasviibijatele selgelt ebamugavust põhjustanud vaidlus kestis veel mõne minuti ning ei jäänud istungi viimaseks inetuks hetkeks. Loe istungi kohta lähemalt siit.

Mart Helme sekeldused mõisadega ning välisministeeriumis

2020. aastal kirjutas Eesti Ekspress, kuidas Mart Helme meelitas Taebla vallalt imeodavalt välja Kirimäe mõisa ja äris selle ülisuure vaheltkasuga edasi.

See pole aga Helme märkimisväärseim seik mõisaga. Paarikümne aasta eest leidis meedias ohtralt kajastust, kuidas välisministeeriumis toimus sisejuurdlus tuvastamaks, kas Helme üritas saatkonna remondi raha eest oma Suure-Lähtru mõisa remontida. Küsimärgid on õhus tänaseni ja materjalid, mis võiks praegusele ministrile varju heita, on kadunud.

Muuhulgas on toonane välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand kirjutanud, et Eesti riigijuhid mätsisid kollektiivselt kinni Mart Helme rahalised kuritarvitused välisministeeriumis.

Siim Kallase mineviku varjud

Mart Helme mainitud kolm seika pärinevad. Kaja Kallase isa Siim Kallase minevikust.

VEB Fondi skandaal puudutab „Eesti suurimaks pangarööviks“ kutsutud intsidenti, mille käigus kadus fondist miljoneid eurosid. Fondi algataja oli Eesti Pank eesotsas oma tolleaegse presidendi Siim Kallasega. 2013. aasta jaanuaris avaldas Eesti Pank VEB Fondiga seotud auditi tulemused, millest selgus, et Eesti Pangas oli 1995. aastal loodud valeandmetega dokument, millega anti Vene firmale TSL International 32,3 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombankile.

Kümne miljoni skandaal puudutab 1993. aastal investeeritud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi ca 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi ainult kaks miljonit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele, kes mõisteti Tallinna linnakohtus õigeks.

Hoiukassade jutt puudutab kinnitamata väiteid, et ajal, mil Siim Kallas oli NSVL Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja, läks hoiukassade süsteemist kaduma suuri rahasummasid.