Oja tegi Wikipedias esitletud andmete põhjal koondülevaate kolmelapseliste perede toetustest üle terve Euroopa Liidu.

"Tuleb välja, et vaadeldud riikide seas on Eestis kolme lapse toetus üldsumma põhjal kolmandal kohal. Eespool on vaid Luksemburg ja Saksamaa. Kui korrigeerida andmeid ka hinnataseme erinevustega, siis on Eesti toetused lausa teisel kohal," märkis Oja oma sotsiaalmeedias jagatud graafiku põhjal.

Ta märkis, et kui tõsta toetused viimasel ajal meedias kajastatud tasemele - ehk 100 eurot iga lapse kohta ja lisaks 700 eurot kolmelapselise pere toetuseks -, oleksid Eesti kolmelapselise pere toetused vaadeldud riikide seas kõige suuremad.

"Tõenäoliselt pole kolmelapselise pere toetus Eesti sotsiaalsüsteemis see jalg, mille king kõige enam pigistab," avaldas Oja arvamust. "Tänases olukorras, kui inflatsioon on juba väga kiire, peab väga põhjalikult kaaluma, kuhu lisaraha juurde anda, sest täiendav eelarvekulu kipub ka inflatsiooni tagant tõukama."

Oja toonitas üle, et toetus andmete puhul täielikult Wikipediale, mistõttu võib olla ka oht, et andmestikust on mingid faktorid välja jäänud. Andmed on kättesaadavad siit.

Lastetoetuste suurendamise eelnõule andsid allkirja 54 parlamendisaadikut kõigist erakondadest peale Reformierakonna. Keskerakonna fraktsiooni eelnõu eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut.

Kui eelnõu vastu võetakse, suureneb esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni praeguse 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgmistele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.

Muudatus suurendaks kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 300 euro asemel 700 euroni kalendrikuus ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni varasema 400 euro asemel.

Keskerakonna prognoosi kohaselt läheksid sellised muudatused 2023. aastal riigile maksma umbes 285 miljonit eurot.