Nii USA kui ka Suurbritannia kinnitusel ei saa deklaratsiooni vastu võtta, sest mingeid kollektiivseid inimõigusi pole lihtsalt olemas. Hõimurahvaste jaoks on ülioluline aga just kollektiivsete inimõiguste tagamine, vahendab Roheline Värav.

ÜRO deklaratsiooni sõnastamisele eelnesid sajad nõupidamised põlisrahvaste esindajatega. Lepiti kokku, et põlisrahvaste õiguste deklaratsioon saab oma koha inimõiguste ülddeklaratsiooni kõrval. Seni viimasel läbirääkimistevoorul Genfis möödunud nädalal aga hakkasid Suurbritannia ja USA deklaratsiooni ootamatult blokeerima.

Innuiit Dalee Sambo Dorough Alaskalt tunnistab, et on Suurbritannia käitumises pettunud. Dorough’ meelest üritab Suurbritannia pimesi ja mõtlematult järgida oma suure venna, USA eeskuju. Samuti on Dorough’ sõnul selge, et Suurbritannia seisab pigem hajamaiste suurkontsernide kui põlisrahvaste huvide eest.

Innuiit Armand MacKenzie Quebecist lisab, et innuiitide ühiskond, nagu paljud põlisrahvaste ühiskonnad, püsivad kollektiivseil otsuseil ja kollektiivsel maaomandil. Kütt peab oma jahisaaki hõimukaaslastega jagama, sest homme pruugib jahiõnn pöörduda, ning saagi saab keegi teine, samas kui tema tühjade kätega tagasi pöördub. Sellises olukorras saavad tegelikud inimõigused olla vaid kollektiivsed ning indiviidiõigustega pole suurt midagi pihta hakata.