Itaalia blokeeris EL-i reeglite järgi AstraZeneca vaktsiini saadetise Austraaliasse

Itaalia valitsus blokeeris AstraZeneca koroonavaktsiini ekspordi Austraaliasse. Otsus puudutab 250 000 doosi, mis on toodetud AstraZeneca tootmisüksuses Itaalias.

Itaalia on esimene liikmesriik, kes kasutab Euroopa Liidu uusi reegleid, mis võimaldavad ekspordi peatada, kui vaktsiine tarniv ettevõte ei suuda täita oma kohustusi Euroopa Liidu ees, vahendab BBC News.

Austraalia teatas selle peale, et ühe saadetise kaotamine ei mõjuta väga sealset vaktsineerimist.

Seda sammu toetab Euroopa Komisjon.

Astra Zeneca suudab praeguse seisuga tarnida vaid 40% aasta esimeseks kolmeks kuuks Euroopa Liidu liikmesriikidele lubatud vaktsiinidoosidest. Põhjuseks toob ettevõte tootmisprobleemid.

Jaanuaris nimetas Itaalia tollane peaminister Giuseppe Conte viivitusi vaktsiinitarnetes nii AstraZeneca kui ka Pfizeri poolt vastuvõetamatuteks ning süüdistas ettevõtteid lepingu rikkumises.

Itaalia valitsus pöördus Euroopa Komisjoni poole eelmisel nädalal ja teatas, et kavatseb saadetise blokeerida.

Eilses avalduses selgitas sammu Itaalia välisministeerium, mis teatas, et sai taotluse saadetise lubamiseks 24. veebruaril.

Varasemad taotlused on rahuldatud, sest need on sisaldanud piiratud arvul näidiseid teaduslikuks uurimiseks, aga viimane, mis oli palju suurem, üle 250 000 doosi, enam luba ei saanud.

Itaalia välisministeerium selgitas oma sammu sellega, et Austraalia ei ole „haavatavate” riikide nimekirjas, et Euroopa Liidus ja Itaalias on pidev vaktsiinide puudus ning et dooside arv oli suur võrreldes kogusega, mida antakse Itaaliale ja Euroopa Liidule tervikuna.

Euroopa Liit sõlmis augustis AstraZenecaga lepingu 300 miljonile doosile, optsiooniga veel 100 miljonile, aga aasta algul teatas AstraZeneca viivitustest tootmises Hollandi ja Belgia tehastes.

100 miljoni doosi asemel märtsi lõpuks saab Euroopa Liit vaid 40 miljonit.

Vastuseks on Euroopa Liit teatavaks teinud ekspordikontrolli alates 30. jaanuarist, mida nimetatakse „läbipaistvuse ja loaandmise mehhanismiks”.