„Pidev teabevoog, milles me elame, kujundab meie hoiakuid, väärtusi, veendumusi ja isegi käitumist. Teave määrab, mida me ostame või ei osta, mida tarbime, kuidas veedame vaba aega, millised on meie ootused. Kui me ei mõtle kriitiliselt ega oska valida õiget teavet, siis loome tegelikkusest moonutatud pildi, mis on olemuslikult kahjulik. Teisisõnu on ju võltsuudised lihtsalt valed, mis eksitavad meid, panevad kahtlema, tekitavad umbusaldust,“ selgitas ajaloolane ja avaliku elu tegelane Luka Sinevičienė valeuudiste kahjulikku mõju.

Valeuudised võivad mõjutada meie otsuseid

Vytautas Magnuse ülikooli avaliku kommunikatsiooni kateedri dotsendi Ignas Kalpokase sõnul on valeuudised olnud tähelepanu keskpunktis alates 2016. aastast, kui Donald Trump valiti USA presidendiks. Just siis juhiti lõpuks tähelepanu sellele, et võltsuudised toimivad propagandana: need on poliitikute, ärimeeste või ebasõbralike riikide katsed esitada täiesti väljamõeldud või moonutatud lugusid tegelike sündmuste ja faktide peegeldusena.

„Sellised võltsuudised ei ole juhuslikud – need on teatud kontekstis ajakohased. Näiteks paar aastat tagasi, põgenikekriisi alguses, avaldati valeteateid põgenike organiseeritud rünnakute kohta. Eesmärgiks oli üldsuse meelstatust mõjutada ja vaenu õhutada. Selline ongi kõigi valeuudiste eesmärk,“ väitis Kalpokas.

Valeteavet levitatakse kõige enam sotsiaalmeedias ja sellist teavet on rohkesti ka veebis, näiteks veebilehtedel, mis esinevad uudisteportaalidena ning kopeerivad nutikalt avalikkusele harjumuspärast uudiste esitamise vormingut.

„Võltsuudised lihtsalt parasiteerivad sotsiaalvõrgustikes. Teave levib sellise kiirusega, et seda on võimatu kätte saada. Uudised levivad eriti kiiresti ja tõhusalt erinevates Facebooki gruppides, mis seovad sarnaste huvide, veendumuste või vaadetega inimesi. Teisisõnu, me kõik elame oma sotsiaalsetes mullides, mis toimivad kui kajatoad, kus näeme ja kuuleme seda, mida tahame, sest meie suhtlusvõrgustiku sõbrad on meiega sarnased,“ ütles Sinevičienė.
Sellega nõustub ka Vytautas Magnuse ülikooli õppejõud Kalpokas: „Sotsiaalmeedia sobib võltsuudiste levitamiseks mitmel põhjusel: see on tehnoloogiliselt lihtne ega nõua suuri kulutusi. Teine oluline aspekt: kui algataja jõuab kriitilise massini, asub ta tegutsema vandenõuteooria rajajana, kes jagab, kommenteerib jne. Sellised teated esitatakse uudisteportaali või ajaveebi valelingiga, mis äratab mõnedes inimestes usaldust. Ja muidugi kaob skeptilisuse filter, kui uudist jagavad meie sõbrad, tuttavad, autoriteetseks peetud isikud.“

Valeteabe tõelist kahju on tunda ka Leedus

Paljud on kuulnud välismaalt pärit näidetest, kus võltsuudised on põhjustanud tõelist kahju. Sinevičienė meenutab ühte sel hiliskevadel Ühendkuningriigis enim vastukaja ja kahju tekitanud näidet, kui sotsiaalvõrgustikes levinud vandenõuteooria, mis kuulutas, et 5G-side levitab koroonaviirust, põhjustas mobiilsidetornide süütamist ja lõhkumist.

„Inimeste ülitundlikkus ja suur huvi viiruse vastu oli eriti märgatav pandeemia alguses, sest uus olukord tekitas ebakindlust ja hirmu ning sellises seisundis muutub inimene kõige haavatavamaks, mistõttu ka kõige rumalamat, ebatõenäolisemat või raskesti mõistetavat teavet kiputakse võtma puhta tõena.

Nii ei jõua võltsuudised millegipärast meie alateadvusesse ja paljud inimesed hakkavad valeteabe õnge. Pandeemia ajal registreeriti ka mitmeid valeuudistest põhjustatud surmajuhtumeid, millest selgub, kui võimas relv on teave. Üks selline valeuudistes levitatavast teabest oli müüt, et suures koguses kõrge kontsentratsiooniga alkoholi tarbimine võib viiruse hävitada. Sellise teabe levimise tagajärjel surid, jäid pimedaks või said mürgituse mitmed kergeusklikud. Üks asi on teabega manipuleerimine, usaldamatuse külvamine või eksitamine, kuid sellise ulatuse ja tasemega valeteave ületab igasugused piirid ning nagu näha, võib olla ohtlik inimelule,“ jagas Sinevičienė oma arvamust.

Tema sõnul on Leedus ette tulnud mitmeid juhtumeid, kui võltsuudised on mõjutanud üldsust. Tuleks mainida valekõnesid, mida politsei saab aasta jooksul tõesti palju. Mõnel juhul teatatakse, et lennujaama, supermarketisse, kohtumajja või muudesse kohtadesse on pandud lõhkeainet. Selliste valekõnede tagajärg on ametnike, julgeolekuasutuste alarmeerimine, kaupluste sulgemine, liikluse ja igapäevaelu häirimine. Aga vahel on selliste võltskõnede eesmärk juhtida tähelepanu kõrvale rasketelt kuritegudelt.

Kalpoka osutas rahvusvaheliselt levivale valeteabele. Nagu juba mainitud, levis karantiini ajal nii Leedus kui ka kogu maailmas võltsuudiste laviin COVID-19 kohta. „Sotsiaalmeedias levis kiiresti valeteave, milles räägiti, kuidas kellegi nõbu kuulis, et kellegi sugulane suri haiglas ja teda arvati COVID-19 haigestunute hulka, kuigi tegelikult oli surma põhjus hoopis teine. Keelitati seda teavet jagama, sest seda ei saa kuskil avalikustada ja et see on salajane.

Sageli täheldatakse ka Vene trollide aktiivsust. Nende loodud teave ja kirjalikud kommentaarid püüavad tekitada kahtlusi meie Euroopa ja Atlandi-ülese partnerluse suhtes ja kujundada arvamust, et vajatakse välist sekkumist,“ väitis VMÜ õppejõud.

Depressioon

Valeteabe suhtes kõige vastuvõtlikumad ühiskonnaliikmed

Võltsuudistele on kõige vastuvõtlikum auditoorium, mille liikmed on oma riigis väga pettunud. „Selliseid inimesi leidub tõesti igas ühiskonnas ning valeuudised levivad nende vahendusel kõige kiiremini ja saavad soovitud efekti. Ka eakad on võltsuudistele tunduvalt vastuvõtlikumad, sest nende teabeallikad on piiratumad ja seetõttu on see, mida nad kuulevad, loevad või mida naabrid ütlevad, kindlasti vaieldamatu tõde. Seevastu noored, kuigi nad veedavad sotsiaalmeedias palju aega, ei ole nii vastuvõtlikud ega kergeusklikud, sest nende teabeallikad on mitmekesisemad,“ selgitas Sinevičienė.

„Vastupanuvõime väärteabele oleneb digitaalsest kirjaoskusest. Sellega korreleerub ka üldine emotsionaalne heaolu. Vastuvõtlikkus võltsuudistele suureneb, kui inimene on hirmul, mures ega usalda oma keskkonda. Karantiin tõi kaasa muutused eakamate rühmades, nad muutusid sotsiaalses ruumis aktiivsemaks.

Valeuudised levivad eriti kergesti just rahulolematute eakate inimeste seas, kellel on raskem taluda majanduslikke ja muid muutusi. Sest kui inimene on vihane, rahulolematu, siis otsib ta lugusid, mis kinnitaksid tema veendumusi, miks elu on nii halb, ja pakuksid vähemalt ajutist leevendust,“ lisas Vytautas Magnuse ülikooli avaliku kommunikatsiooni kateedri dotsent Kalpokas.

Ei olegi nii keeruline selgitada, miks teave inimestele erinevalt mõjub. Olulised on haridus, intellekt, lugemus, huvi ümbritseva vastu. „Teabeallika usaldusväärsus on väga oluline, eriti kui see ei ole üldtuntud massiteabevahend. Facebook, Instagram või muud suhtlusvõrgustikud ei ole iseenesest usaldusväärsete uudiste allikad, mistõttu tuleb teave välja valida ja seda kontrollida. Alati tuleks kontrollida mitut allikat – nii uudiseid Leedust kui ka välismaalt.

Veelgi parem on teha seda mitmes keeles. Peame arendama oma kriitilisi võimeid, siis oleme vähem kergeusklikud ja haavatavad. Ainult pidev koolitamine, meediakirjaoskus ja raamatute lugemine aitavad kaitsta valeuudiste ning nende põhjustatud kahju eest. Kõik sõltub meist endist,“ ütles Sinevičienė.

Kalpokase sõnul on meie kontrollimisvalmidus väga oluline. Selleks kulutatud aeg tasub end ära, eriti kui uudised tunduvad liiga head, et need võiksid tõele vastata.

Erimäng valeteabega võitlemiseks

Valeteabe tehnoloogiad ja skeemid arenevad iga päevaga, muutes nende lõksu sattumise üha lihtsamaks. Valeteavet levitatakse kõige enam sotsiaalmeedias ja sellist teavet on rohkesti ka veebilehtedel, mis esinevad uudisteportaalidena ning kopeerivad nutikalt avalikkusele harjumuspärast uudiste esitamise vormingut.

Debunk EU esitles veebis mängu „Bad News“, mis võimaldab lähemalt tutvuda kuue laialdaselt kasutatava väärteabe tehnikaga: esinemine teise isikuna, emotsionaalne ärakasutamine, tüli õhutamine, konspiratsioon, diskrediteerimine ja trollimine.

Kuna internetis ja sotsiaalvõrgustikes liigub järjest rohkem kontrollimata uudiseid, on mäng „Bad News“, mis ilmus esimest korda Leedus ning mida nüüd esitletakse Lätis ja Eestis, muutunud avalikkusele üha aktuaalsemaks. Mängu omapära on see, et mängija ei ole kangelane, vaid vastupidi – veebitroll, kes ebaeetiliste otsuste ja valedega püüab oma populaarsust ja jälgijate arvu suurendada. Sellisel mänguvormingul on oma kindel eesmärk.

Cambridge'i uuringud näitasid, et inimeste tutvustamine fake news tehnikatega ja võimalus end pahareti rollis proovile panna aitavad neil kergemini valeteavet ära tunda. Uuring näitas, et pärast viisteist minutit kestnud mängu mängimist vähenes mängijate usk valeinfosse 21 protsendi võrra ja neil oli hõlpsam tõelisi uudiseid valeuudistest eristada.

Nüüd jääb üle vaid ise mängu proovida: getbadnews.delfi.ee


Jaga
Kommentaarid