29-aastane Vjatšeslav Kalašnikov ja 20-aastane Isa Khalilov kihutasid tänavu 20. juunil Tallinnas autodega ligi 200-kilomeetrise tunnikiirusega võidu, kuni Isa juhitud BMW X5 sattus Laagna teel kolme autoga ahelkokkupõrkesse. Avarii tagajärjel hukkus kaks ja sai raskelt vigastada veel kaks inimest.

Pärast juhtunut peeti liikluskuriteos kahtlustatavatena kinni nii Isa kui ka Chevrolet Camaro roolis olnud Vjatšeslav, kelle sõiduk kokkupõrkes otseselt ei osalenud. Harju maakohus nõustus Vjatšeslavi vahistamise ajal prokuratuuri seisukohaga, et teda võib pidada kuriteo kaastäideviijaks. Kaitsja kaebuse läbi vaadanud Tallinna ringkonnakohus leidis, et tegemist oli kuriteole kaasaaitamisega.

Vjatšeslavi roll juhtunus oli väga oluline

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et seaduse järgi saab karistada ainult tahtliku kuriteo kaastäideviijaid ja sellest osavõtjaid, sealhulgas kaasaaitajaid. Vjatšeslavi aga kahtlustati sõidukijuhina liiklusnõuete rikkumises, millega põhjustati inimeste surm ja rasked vigastused ettevaatamatusest.

Samal ajal võib riigikohtu hinnangul Vjatšeslavi puhul kõne alla tulla see, et ta võetakse vastutusele hoopis kuriteo iseseisva üksik- või kõrvaltäideviijana. Ehkki Vjatšeslav ei põhjustanud raskeid tagajärgi omal käel, võib neid siiski ka talle omistada.

Juhul kui Vjatšeslav ei oleks koos Isaga sõitma läinud, poleks ilmselt toimunud ka raskete tagajärgedega lõppenud kihutamist. Kuna Vjatšeslavi sõidustiil – nii sõidukiirus kui ka ohtlikud manöövrid – mõjutasid tema järel sõitnud Isat, oli tema roll kihutamises väga oluline ja raskete tagajärgedega otseselt seotud.

Vjatšeslav võis oma äärmiselt ohtliku käitumisega – sealhulgas õnnetuse hetkel Isa ees sõites tolle sõidukiirust ja -stiili dikteerides – vallandada just sellise ohu, mis päädis hukkunute ja raskete vigastatutega lõppenud avariiga. Nimelt ei suutnud Vjatšeslavi järel kihutanud Isa ülisuurel kiirusel auto üle kontrolli hoida ja sõitis tagant sisse tema ees liikunud sõidukile.

Kokkuvõttes asus riigikohus seisukohale, et Vjatšeslavi puhul on olemas põhjendatud kuriteokahtlus, mistõttu jäeti vahistamismäärus tühistamata.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas kuriteos kahtlustatud Isale ja Vjatšeslavile oktoobris süüdistuse. Harju maakohus määras eelistungil, et kriminaalasja hakatakse sisuliselt arutama järgmise aasta veebruaris.