Moldova vastvalitud president soovib Vene vägede väljaviimist Transnistria aladelt
Moldova vastvalitud president Maia Sandu leiab, et Transnistria olukorra lahendamine peaks tagama Venemaa sõjaväelaste täieliku väljaviimise piirkonnast.
"Ma olen Moldova föderaliseerimise vastu. Ma ei toeta neid algatusi, mida [Moldova president Igor] Dodon oma parteiga välja pakkus. Sest kuigi nad ei teinud selgeid ettepanekuid, rääkisid nad föderaliseerimisest," sõnas Sandu reedel.
Venemaa toetatud Dodon lubas nimelt valimisvõidu korral esimese asjana Moskva kontrolli all oleva Transnistria tagasitoomist Moldova koosseisu juba 2021. aastal - ent seda koos seal asuva Vene väeosaga.
Vastvalitud Euroopa Liidu ja USA meelne president Transnistria olukorra sel moel lahendamist aga ei toeta, sest tema sõnul peaks võimalik kokkulepe "hõlmama Vene vägede täielikku väljaviimist Moldova territooriumilt". "Oleme sellest alati rääkinud ja räägime ka edaspidi," lubas ta.
Moldova poliitikud on aastaid võidelnud riigi geopoliitilise suuna pärast. Osa neist soovib lähemaid suhteid Euroopaga – neist omakorda osa tahab Rumeeniaga taasühineda –, teised hoiavad Venemaa poole.
Moldova parlamendis on ülekaal endiselt Dodoni sotsialistide käes, kuid Financial Timesi järgi eeldavad analüütikud, et Sandu kuulutab välja erakorralised valimised ja üritab nõnda saavutada oma reformide elluviimiseks vajalikku parlamendienamust.
Moskva selge toetus kuulus tänavustel valimistel Dodonile ja Vene välisluureteenistuse (SVR) juht Sergei Narõškin süüdistas juba enne hääletust USA-d selles, et Washington valmistuvat Moldovas revolutsiooni korraldama, kirjutas Financial Times.
Moldova uurivate ajakirjanike teatel tegutsesid Dodoni kampaania peakorteris ka Vene nõunikud, kuigi Dodon on nende kasutamist eitanud, kirjutab portaal Balkan Insight.
Moldova presidendivalimiste lõppvoorus eelmisel nädalavahetusel võitis ülekaalukalt opositsioonikandidaat ja endine Maailmapanga ökonomist Sandu, kes sai 57,75% häältest, samal ajal kui Kremli-meelset presidenti Dodonit toetas 42,25% valijatest.
Moldova ajakirjanik Nicolae Negru leidis oma kommentaaris, et presidendivalimised kujutasid endast rahvahääletust korruptsiooni ja isolatsioonipoliitika ning „tasakaalustatud välispoliitika” vastu, mis tähendab sisuliselt Venemaa vasall olemist.
Valimistel alla jäänud Dodon soovis küll Sandule õnne, kuid teatas ühtlasi, et võitlus pole läbi. „Hääletusel oli ohtrasti rikkumisi ja me pöördume kohtusse. Mingeid meeleavaldusi ega vägivalda pole tarvis, kasutame legaalseid viise,” sõnas Dodon.
Moldova rahvaarv on alates 1989. aastast peaaegu kolmandiku võrra vähenenud ja demograafiliste näitajate poolest kuulub riik Euroopa kõige kehvemate hulka, kirjutab portaal Balkan Insight. Inimeste kadu tekitab Moldova tööturul suuri probleeme ja näiteks arste on tõsiselt vajaka.
