Mitmed allikad ütlesid CNN-ile, et Esperi üha pingelisemad suhted Trumpiga sundisid ta juba nädalaid tagasi tagasiastumisavaldust kirjutama, et lahkuda väärikalt, kui president otsustab ta ootuspäraselt lahti lasta.

Esperi vallandamine tekitas muret, et teised riikliku julgeoleku tippametnikud, kes on pälvinud Trumpi pahameele, võivad olla samuti vallandamisjärjekorras.

Trump ja mõned ta konservatiivsed liitlased on muutunud viimastel nädalatel üha rahulolematuks ka Luure Keskagentuuri (CIA) direktori Gina Haspeliga, keda nad süüdistavad selles, et ta on venitanud dokumentide avaldamisega, mis nende arvates paljastavad „süvariigi” vandenõud Trumpi valimiskampaania ja presidendiameti Barack Obamalt ülevõtmise ajal, teatasid mitmed praegused ja endised ametnikud.

Haspel on keeldunud, väites, et nende dokumentide avalikustamine seaks ohtu USA riikliku julgeoleku, sest paljastaks otsustava tähtsusega meetodeid ja allikaid.

Trump ja tema liitlased on viimastel kuudel teravalt kritiseerinud ka Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktorit Christopher Wrayd, sest viimane ei ole tekitanud informatsiooni, mis nende väitel kahjustaks Trumpi poliitilisi vaenlasi, sealhulgas presidendiks valitud Joe Bidenit. Wray vallandamise oht on FBI kohal rippunud juba nädalaid.

Veidi enne Trumpi säutsu, milles Esperi vallandamisest teatati, helistas talle Valge Maja personaliülem Mark Meadows, kes teda teavitas.

Esper vastas kirjaga, milles ütles: „Ma teenin riiki, austades põhiseadust, seega aktsepteerin teie otsust mind asendada. Ma astun kõrvale, teades, et on palju, mida me kaitseministeeriumis viimase 18 kuuga saavutasime, et kaitsta riiki ning parandada ühendatud jõudude valmisolekut, võimekusi ja professionaalsust, samal aja muutes ja valmistades sõjaväe ette tuleviku jaoks.”

Esper oli 2019. aastal nende administratsiooni ametnike hulgas, kes kutsusid Trumpi vabastama abi Ukrainale, mille president oli blokeerinud, sest survestas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid Joe Bideni poega Hunterit uurimise alla võtma, ning Ukraina väidetava toetuse tõttu Hillary Clintonile 2016. aasta valimistel.

Esper hoiatas 2019. aasta oktoobris Trumpi ka vägede täieliku väljatõmbamise eest Süüriast.

Kui rahvuskaart ja USA pargipolitsei ajasid juunis Washingtonis vägivaldselt laiali meeleavaldajad, et Trump saaks Lafayette’i väljakul fotograafidele poseerida, võttis Esper tarvitusele erilised ettevaatusabinõud, et hoida sõjavägi presidendi poliitilistest ihadest väljaspool.

Esperi erimeelsused Trumpiga süvenesid pärast seda, kui ta ütles juunis pressikonverentsil, et ei toeta tegevteenistuses sõjaväelaste kasutamist meeleavalduste mahasurumiseks USA-s.

Viimastel kuudel tabas Esperit Trumpi viha selle eest, et ta ei lasknud kasutada Pentagoni ja USA sõjaväge Trumpi tagasivalimiskampaanias.

Administratsiooni kõrge ametnik ütles CNN-ile, et Esper oli Trumpiga eri meelt ka Afganistani asjus. Esper toetab küll vägede Afganistanist väljatõmbamist kui eesmärki, aga ta ei usu, et tingimused oleksid selleks praegu sobivad.

Esper läks Trumpiga vastuollu ka siis, kui ütles avalikult, et USA sõjavägi ei võta kunagi pommilöökide sihikule Iraani kultuuriobjekte, millega Trump oli 2020. aasta jaanuaris ähvardanud.

Esper lootis mingil hetkel ka seda, et suutis Trumpi veenda loobuma armuandmisest sõjakuritegudes süüdi mõistetud mereväe eriüksuslasele Eddie Gallagherile. Trump andis Gallagherile ikkagi armu.

Trump läks isegi nii kaugele, et kasutas augustis pressikonverentsil kaitseministri mõnitavat hüüdnime „Yesper”, mille andsid riigikaitseametnikud, kes leidsid, et ta ei läinud piisavalt kaugele presidendi kõige kummalisematele otsustele vastuseismisel.