"Mis on Macroni-nimelise inimese probleem islami ja moslemitega?" küsis Erdogan telepöördumises. "Mida saaks öelda riigipea kohta, kes kohtleb miljoneid teise usutunnistuse liikmeid sellisel viisil: kõigepealt, lasta kontrollida vaimset tervist."

Prantsusmaa mõistis Erdoğani avalduse õige pea hukka, nimetades seda vastuvõetamatuks. "Me nõuame, et Erdoğan muudaks oma poliitika kurssi, kuna see on igas suhtes ohtlik," ütles laupäeval ajakirjanikele üks presidendikantselei ametnik.

Türgi riigipea sõnade tõttu kutsus Prantsusmaa laupäeva õhtul kodumaale ka oma suursaadiku Ankaras, kes kohtub olukorra arutamiseks president Macroniga.

Erdoğani ärritas Macroni jõuline avaldus pärast Prantsuse kooliõpetaja hukkamist islamistliku ründaja poolt eelmisel nädalal. Macron tõotas terrorirünnaku järel kaitsta Prantsuse ilmalikke väärtusi ja võidelda radikaalse islamiga. "Prantsusmaa oma karikatuuridest ei loobu," kuulutas ta, viidates pilapiltidele islamiprohvet Muhamedist.

Ilmalikkus - või laïcité - on Prantsusmaa rahvusliku identiteedi keskmes. Väljendusvabaduse piiramine ühe konkreetse kogukonna tunnete kaitsmiseks õõnestaks riigi ühtsust, usub Macron.

Macron: islam on kriisis

Oma kauaoodatud kõnes oktoobri algul ütles Macron, et islam on usk, mis on kriisis üle kogu maailma, tulenedes selle positsioonide äärmisest karmistumisest. "Islam on usk, mis on kriisis üle kogu maailma, mitte ainult meie riigis," ütles Prantsuse riigipea, lubades karmistada seadusi.

Tema sõnul kujutab radikaalne islam Prantsusmaale eksistentsiaalset ohtu, sest see hoiab oma seadusi kõigist teistest kõrgemal.

Ta ütles, et selline sektantluse vorm viib sageli laste koolist eemale hoidmiseni ning spordi-, kultuuri- ja muude kogukondlike tegevuste kasutamiseni ettekäändena "riigi seadustele mittevastavate põhimõtete õpetamiseks".

Tõenäoliselt seaduseks saavate meetmetena tõi Macron välja spordi- ja muude ühenduste rangema jälgimise, et neist ei saaks islamistliku õpetuse rinnet, välismaalt Prantsusmaale saadetud imaamide süsteemi lõpetamise, rangema järelevalve kehtestamise mošeede rahastamise üle ning koduõppe võimaluse piiramise.

Prantsumaal elab rohkem moslemeid kui üheski teises Lääne-Euroopa riigis.

Tüli Prantsusmaa ja Türgi vahel on järjekordne märk üha pingelisematest suhetest riikide vahel, kes on NATO alliansis liitlased, kuid ei ole ühel meelel mitmetes geopoliitilistes küsimustes, sh kodusõdades Süürias ja Liibüas ning Armeenia ja Aserbaidžaani konfliktis vaidlusaluses Mägi-Karabahhis.