Macron hoiatas laupäeval kauaoodatud kõnes, et Prantsuse kuus miljonit moslemit võivad luua "vastuühiskonna", vahendab uudistekanal BBC.

Tema ettepanek näeb muu seas ette karmimat järelvalvet koolide üle ning mošeede välisrahastuse kontrolli alla võtmist.

42-aastane Macron oli juba pikemat aega avalikkuse surve all, kõnelemaks radikaalsest islamist ja sellega kaasnevatest julgeolekumuredest. Osa Prantsuse moslemiaktiviste mõistis viimase aga hukka, süüdistades teda katses represseerida kohalikku islamikogukonda.

Prantsusmaa rangete ilmalikkuse põhimõtete ehk laïcité kohaselt on valitsus seadustega lahus religioossetest institutsioonidest. Idee on selles, et eri religioonide ja veendumustega inimesed on seaduse ees võrdsed ning eksisteerib usuvabadus.

Prantsumaal elab rohkem moslemeid kui üheski teises Lääne-Euroopa riigis. Mitmed neist kurdavad, et võimud kasutavad ilmalikkuse printsiipi selleks, et sihtida konkreetselt neid, näiteks keelates hijabi.

Reedel Pariisi lähedal kõne pidanud Macron ütles, et radikaalne islam kujutab endast Prantsusmaale ohtu, kuna see hoiab oma seadusi kõigist teistest kõrgemal ja "selle tulemusel luuakse sageli vastuühiskond".

Ta ütles, et selline sektantluse vorm viib sageli laste koolist eemale hoidmiseni ning spordi-, kultuuri- ja muude kogukondlike tegevuste kasutamiseni ettekäändena "riigi seadustele mittevastavate põhimõtete õpetamiseks".

"Islam on religioon, mis on kogu maailmas praegu kriisis, me ei näe seda ainult oma riigis," teatas Macron oma kõnes. Vastavaid probleeme adresseeriv seadus jõuab parlamenti veel enne selle aasta lõppu, lubas ta.

Tõenäoliselt seaduseks saavate meetmetena tõi Macron välja spordiorganisatsioonide ja muude ühenduste rangema jälgimise, et neist ei saaks islamistliku õpetuse rinnet, välismaalt Prantsusmaale saadetud imaamide süsteemi lõpetamise, parema järelevalve mošeede rahastamise üle ning koduõppe võimaluse piiramise.

Macron ütles ka, et Prantsusmaa peab tegema rohkem, et pakkuda sisserändajate kogukondadele majanduslikku ja sotsiaalset mobiilsust, lisades, et seni on selle vaakumi sageli täitnud radikaalid.

Tema kõne oli mitu kuud kestnud arutelude tulemus usujuhtide ja haritlastega, ütles BBC Pariisi korrespondent Hugh Schofield. Élysée palee kirjeldab seda kui märki sellest, et ta soovib avalikult ja piinlikkust tundmata rääkida radikaalse islami kujutatavatest ohtudest.

Mitmed peavad reedest pöördumist ka Macroni katseks koguda toetust parempoolsete valijate seas enne 2022. aasta presidendivalimisi, lisas Schofield.

Islamis nähakse hiljutiste ilmalike vabaduste vastu suunatud terrorirünnakute järel üha suuremat ohtu Prantsusmaa põhiväärtustele, näiteks sõnavabadusele.