Hääletusel oli parempoolse Rahvapartei ettepanek lahkuda Schengeni viisaruumist, milles on kaotatud riikidevaheline piirikontroll, vahendab Reuters.

37% hääletas seesuguse ettepaneku poolt, samal ajal kui 63% oli selle vastu, mis tähendab, et referendum kukkus läbi ja valitsusel ei tule alustada uusi keerulisi läbirääkimisi Euroopa Liiduga.

Toetajate sõnul võimaldanuks seesugune samm Šveitsil kontrollida oma piire ning otsustada, milliseid immigrante Euroopa Liidust riiki lubada ja milliseid mitte. Vastased aga leidsid, et see viinuks heas toonuses majanduse langusesse ja võtnuks sadadelt tuhandetelt Šveitsi kodanikelt vabaduse elada ja töötada kõikjal Euroopas.

Šveits otsustas juba ammu, et ei ühine Euroopa Liiduga, kuid soovib sellegipoolest olla osa selle vabakaubandusalast. Viimase tarvis peab aga riik nõustuma Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, sh Schengeni avatud piiride ning inimeste vaba liikumisega ühtsel turul.

Euroopa Liit on Šveitsi korduvalt hoiatanud, et mingit n-ö parimate palade noppimist ei tule ning juhul, kui riik peaks kunagi otsustama vaba liikumise põhimõttest loobuda, tuleb sel jätta hüvasti ka riigile majanduslikult kasulike kaubanduslepetega.

Tänase referendumi kutsus esile parempoolne Šveitsi Rahvapartei (SVP) ning see oli järg 2014. aastal samuti Rahvapartei poolt esitatud rahvahääletusele, mis sundis valitsust immigratsiooni Euroopa Liidust piirama.

Toonane referendum läks läbi napi tulemusega: 50,33% ütles immigratsioonikvootide kehtestamisele “jah”, 49,67% “ei”. Valitsusel tuli seejärjel hakata Brüsseliga läbirääkimisi pidama, mille tulemusel saavutati kompromiss: sätestati, et kohalikel tööandjatel tuleb töötajate värbamisel eelistada Šveitsi püsielanikke teiste riikide elanikele sektorites, kus tööpuudus on suur.

SVP lükkas valitsuse saavutatud kokkuleppe Brüsseliga toona aga tagasi, kirjeldades seda nõrga ja praktiliselt mõttetuna, ning soovis tänavu uue nõudmisega loobuda vabast liikumisest täielikult.

Ametis olev valitsus, kuhu Rahvapartei ei kuulu, kutsus kodanikke enne tänast referendumil üles vastama “ei”. Justiitsminister Karin Keller-Suter märkis, et juhul, kui referendum läbi läheb, loob see olukorra, mis on “halvem kui Brexit”.

Väikse Šveitsi majandus on üks konkurentsivõimelisematest maailmas. Valitsuse ja suurettevõtjate sõnul on see suuresti tingitud headest kaubandussuhetest EL-iga ning neist loobumine oleks tohutult riskantne.

Juba aastaid on paljudel šveitslastel samas tekkinud mure, et nende väike riik on muutunud liiga rahvarohkeks. Vaid 30 aastaga on elanike arv kasvanud kahe miljoni võrra: 6,6 miljonilt 1990. aastal 8,6 miljonile 2020. aastal.

Tänasel päeval on umbes 25% kogu elanikkonnast mitte-šveitslased, kes on pärit peamiselt Euroopa Liidust. Mõned muretsevad ka selle pärast, et odavam tööjõud EL-ist võib tähendada palkade alanemist.

Hoolimata sellest on Šveitsi netoränne tegelikult languses ja näib, et valijad on hakanud Rahvapartei immigratsioonivastasest kampaaniast väsima. Oma osa selles võib olla ka hiljutisel pandeemial: piiride sulgemine naaberriikide Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Austriaga tänavu kevadel näis meelde tuletavat Schengeni viisaruumiga kaasnevat eelist töötada ja elada mõlemal pool piiri.