Juhul, kui viimane saab vabariiklaste enamusega Senatilt heakskiidu, pöördub võimude tasakaal riigi kõrgeimas kohtus otsustavalt konservatiivide kasuks (kuus kolme vastu) - seda pelgalt viis ja pool nädalat enne valimisi, vahendab Reuters.

Ülemkohtu kohtuniku tool jäi tühjaks, kui eelmisel nädalal suri 87-aastane Ruth Bader Ginsburg - liberaalide ikoon, kes seisis aastakümnete jooksul nii naiste kui seksuaalvähemuste õiguste eest.

48-aastasel Barrettil on tugev toetus konservatiivsetes usuringkondades, mille poolehoid on oluline ka president Trumpile, saamaks tagasivalituks 3. novembril toimuvatel presidendivalimistel. Vabariiklased püüavad Barretti heaks kiita veel enne valimisi, mille tulemusel võivad demokraadid taas Senatis enamuse saada.

Tema kandidatuur on pannud liberaalid häirekella lööma. Abordiõiguse eest seisvad ühingud on väljendanud muret, et ülemkohtunikuna aitaks Barett ümberpöörata 1973. aasta otsuse, millega abordikeeld üleriigiliselt tühistati. Abordivastaste organisatsioonide teatel on Barrett aga ainuõige valik.

Trump kohtus Barrettiga selle nädala algul ning teeb ametliku avalduse täna õhtul. Allikad Valges Majas ütlesid Reutersile, et Trump kavatseb nimetada ülemkohtunikuks Barretti, kuid manitsesid, et riigipea võib talle omaselt oma meelt veel viimasel hetkel muuta.

Oma senises ametis apellatsioonikohtu kohtunikuna on Barrett seisnud kindlalt konservatiivsetel positsioonidel, toetades nii karmi immigratsioonipoliitikat kui piiranguteta relvakandmise õigust.