Ligi kuu pärast seda, kui Euroopa Liit oli langetanud poliitilise otsuse sanktsioonide kehtestamiseks Valgevene ametnikele, keda süüdistatakse 9. augusti presidendivalimiste võltsimises ja vägivallas rahumeelsete meeleavaldajate vastu, ei suudetud õiguslikus tekstis kokku leppida, vahendab Guardian.
Küprose valitsus keeldub oma allkirja andmast seni, kuni Euroopa Liit kehtestab sanktsioonid Türgile Vahemere idaosa vaidlusalustes vetes puurimise eest.
„Ei ole kellelegi saladus, et meil ei ole üksmeelt, sest üks riik ei ole konsensuses osalenud,” ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ajakirjanikele, lisades, et loodab saavutada kokkuleppe Euroopa Liidu välisministrite järgmisel kohtumisel 12. oktoobril. „Ma mõistan suurepäraselt, et kaalul on meie usutavus.”
Et see juhtuks, peavad Euroopa Liidu liidrid sel nädalal toimuval kohtumisel lahendama kaks omavahelist seost mitte omavat välispoliitilist probleemi Euroopa Liidu ukse ees.
Kuigi Valgevene-vastastele sanktsioonidele on laialdane toetus, ei soovi mõned riigid piirangumeetmeid Türgi vastu, mis on NATO liige ja kus viibib 3,6 miljonit Süüria pagulast.
„See on suure pingega poliitiline probleem, mille Euroopa Ülemkogu peab lahendama,” ütles Borrell.
Küpros, mis moodustab vaid 0,2% Euroopa Liidu elanikkonnast, eitab veto panemist.
„Meie reaktsioon meie tuumikpõhiväärtuste ja põhimõtete igasugusele rikkumisele ei saa olla à la carte. See peab olema järjekindel,” ütles Küprose välisminister Nikos Christodoulides.
Üks Küprose diplomaat ütles, et on ebaõiglane süüdistada Küprost, ja lisas, et Nikosia esitas nimekirja Türgi isikutest ja organisatsioonidest, kes peaksid Euroopa Liidu sanktsioonide alla minema, juba 18. juunil, aga ei ole seni vastust saanud. Küpros on teatanud, et toetab Valgevene-vastaseid sanktsioone, aga väidab, et Euroopa Liit on lubanud paralleelset tegevust Türgi vastu.
Teised Euroopa Liidu liikmesriigid on aga väljendanud pahameelt. Üks diplomaat süüdistas Küprost „sisuliselt Lukašenka režiimi kaitsmises selle ebademokraatliku ja repressiivse käitumise tagajärgede eest”.
Ummikseis Valgevene sanktsioonide asjus pärast valjuhäälseid deklaratsioone, et Euroopa Liit on Valgevene rahva poolel, on taas ellu kutsunud debati välispoliitilise vetoõiguse kaotamise üle.
Eelmisel nädalal kutsus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kaotama konsensuse nõuet Euroopa Liidu välispoliitika hääletustel inimõiguste ja sanktsioonide asjus. Riikide valitsused on aga traditsiooniliselt selle vastu, kartes, et võivad hääletustes oma rahvuslike huvidega seotud küsimustes enamusele alla jääda.
