Tegemist on esimese sammuga rahvusvahelise vahistamismääruse suunas, vahendab Poola Raadio.

Lennuõnnetuses Smolenski lähedal 2010. aasta 10. aprillil hukkus Poola tollane president Lech Kaczyński koos veel 95 inimesega.

„Lennujuhtide vastased süüdistused puudutavad lennuõnnetuse tahtlikku põhjustamist, mis viis paljude inimeste surmani,” ütles Poola riigiprokuratuuri esindaja Ewa Bialik eile õhtul.

Poola prokuratuur on jõudnud järeldusele, et Smolenski lennujuhtimistorni kasutatud radarisüsteem ei olnud korras, teatas Poola uudisteagentuur PAP. Selle tagajärjel oli enamik informatsioonist, mis lennujuhid Poola lennuki pilootidele andsid, vale. Kuigi lennujuhid ei teadnud Poola lennuki tegelikku asukohta, andsid nad pilootidele loa laskuda.

Olukorraga tuttav Vene allikas ütles täna Interfaxile, et Vene lennujuhtide võimalik väljanõudmine Poola poolt ei ole realiseeritav, sest Venemaa oma kodanikke välismaale välja ei anna.

„Vastavalt riigi konstitutsioonile ei anna Vene Föderatsioon oma kodanikke välisriikidele välja. Seda keelab riigi põhiseadus,” ütles allikas. „See on ummiktee, sellel ei ole mingit perspektiivi. Vene pool on selles asjas teinud kõik, mis võimalik.”

Poola presidendi delegatsioon lendas Poola ohvitseride ja intellektuaalide Katõni veresauna 70. aastapäeva märkimisele.

Poola valitsev rahvuskonservatiivne Õiguse ja Õigluse partei (PiS), mille juht on lennuõnnetuses hukkunud presidendi kaksikvend Jarosław Kaczyński, on ammu vaidlustanud lennuõnnetuse põhjuste ametliku raporti, mille avaldas varasem Kodanike Platvormi valitsus. Selles raportis viidati mitmetele vigadele Poola poolelt, aga mainiti ka Smolenski sõjaväelennuvälja personali vigu.

Vene raport veeretas kogu süü poolakate õlule.

2015. aastal Poolas võimule tulnud PiS moodustas õnnetuse uurimiseks uue komisjoni. 2017. aasta aprillis teatas see komisjon, et presidendi lennuki hävitas ilmselt plahvatus õhus ja et Vene lennujuhid eksitasid Poola piloote meelega nende asukoha suhtes, kui nad maandumisrajale lähenesid.