„Uuringute järgi on koroona saamise tõenäosus siseruumides mitmekordne võrreldes sellega, et selle saaks väljas. Seda seetõttu, et õhuvahetus on sees pea alati selgelt halvem kui väikegi tuuleõhk väljas,” ütles tehnoloogia uurimiskeskuse VTT teadlane Aku Karvinen.

Õhuvahetus võib olla koroonaviiruse levimisel väga tähtis tegur, sest viirus ehk SARS-Cov-2 võib hõljuda õhus aerosoolipiiskadena ja liikuda õhus ühelt inimeselt teisele.

„Uuringutest teatakse, et kõnest, laulust või kuivast köhast eritub suur hulk väikesi silmale nähtamatuid mikromõõdus aerosoolipiisku, millest valdav osa jääb õhku hõljuma isegi tundideks aastaajast sõltumata,” rääkis Aalto ülikooli abiprofessor Ville Vuorinen.

Mikromõõdus aerosoolipiisad on läbimõõdult umbes 0,0001-0,01 millimeetri suurused.

Suveõhk on talveõhust niiskem ja niiskus võib viiruse levimist aeglustada.

Niiskus aeglustab aerosooli teket, sest piisad ei haihtu nii kiiresti ja keskmise suurusega viirusepiisad langevad kiiremini maha.

„Kuiv talveilm kiirendab keskmise suurusega, näiteks 0,02-0,1 millimeetri suuruste piiskade aerosooliks muutumist, sest viirust sisaldavad piisad kuivavad kiiremini hõljuvateks osakesteks,” ütles Vuorinen.

Et Covid-19 põhjustav koroonaviirus on uus viirus, ei ole veel olemas uuringutel põhinevat informatsiooni selle kohta, kuidas just see viirus erinevatel aastaaegadel käitub.

Siiski on põhjust oletada, et viirus võib levida talvel kiiremini kui suvel.

„Kahtlus, et see nii on, on seotud vähemalt osaliselt sellega, et tavalise gripi puhul see nii juhtub,” ütles Karvinen.

Karvineni sõnul on olemas lisaks ka muid tegureid, mille tõttu koroonaolukord võib talve saabudes halva pöörde võtta.

Talvel võib koroona levimist kiirendada näiteks see, et tavalise gripihooaja saabudes köhivad ja aevastavad ka need, kellel on lisaks sümptomiteta koroonaviirus. Nii võivad nad koroonaviirust kergemini levitada.

„Praegusel hetkel levib haigus noorte ja keskealiste hulgas ja näiteks Hispaanias on juba nähtud, et mingis faasis kandub haigus neilt üle ka vanematele ja riskigruppidele,” hoiatas Karvinen.

Soome ilmateenistuse teadlane Antti Hellsten lisas, et köetud siseruumides on väljast toodud vahetusõhu absoluutne niiskus tavaliselt väiksem kui suvel ja siseruumides õhu suhteline niiskus väheneb veelgi.

„Me ei suuda siiski väga täpselt öelda, kui oluline mõju on sellel hingamisest tekkinud aerosooliosakeste sisaldusele siseõhus, sest seda mõjutavad nii paljud tegurid,” lisas Hellsten.

Vuorineni sõnul on olemas teatud kohti, kus suhteline õhuniiskus on nii väike, et aerosoole tekib eriti palju. Siis võivad need kumuleeruda ka hingamisõhku siseruumides.

„Eriline risk on kohtades, kus on puudulik õhuvahetus, kohad, kus ei olda tasa, või kohad, kus näiteks hakatakse hingeldama,” ütles Vuorinen.

Õhuvahetus peaks Vuorineni sõnul olema võimalikult efektiivne ja funktsioneeriv.

Ilma jahenedes on risk, et teatud ruumides hakatakse kasutama taaskasutusõhku, et mitte raisata soojusenergiat.

„Siis võivad aerosoolisisaldused kasvada tõeliselt suureks. Kui õhku tuleb taaskasutada, peaks filter olema viirusi eemaldav aerosoolifilter,” ütles Vuorinen.

„Just nüüd on õige aeg tegutseda, olla endisest ettevaatlikum ja aru saada, et viirus levib ka hingamisõhu vahendusel,” rõhutas Vuorinen. „On eriti tähtis mõista, et aerosoole saab kõrvaldada ja riski vähendada muu hulgas maskidega, ruume tuulutades, hea õhuvahetusega ja kitsastes siseruumides viibimise aega minimeerides. Ka õhu vool ruumis mõjutab oluliselt aerosoolide liikumist siseruumides.”

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!